iklan

NASIONÁL, HEADLINE

CI koopera ho Estadu haree kuadru legal atu garante asesu informasaun

CI koopera ho Estadu haree kuadru legal atu garante asesu informasaun

Prezidente Conselho de Imprensa (CI). Virgílio da Silva Guterres. Imajen TATOLI/Egas Cristovão.

DILI, 29 setembru 2020 (TATOLI)–Prezidente Conselho de Imprensa (CI), Virgílio da Silva Guterres, hateten iha selebrasaun Loron Mundiál ba Asesu Informasaun Universál (28 setembru) ne’e, Conselho de Imprensa kontinua buka koopera ho instituisaun Estadu no parseiru sira hodi kontinua haree kuadru legál sira ne’ebé karik seidauk eziste atu bele garante liután asesu públiku ba iha informasaun.

Notísia Relevante: FONGTIL konsidera direitu asesu informasaun mak direitu fundamentál

“Iha Loron Mundiál ba Asesu Informasaun Universál (28 setembru) ne’e, Conselho de Imprensa kontinua buka koopera ho instituisaun estadu no parseiru sira hodi kontinua haree kuadru legál sira ne’ebé karik seidauk eziste atu bele garante liután asesu públiku ba iha informsaun. Timor-Leste iha lei protesaun seguransa nian ne’ebé mak atu proteje segredu estadu no segredu negósia nian maibé lei ba asesu infromasaun seidauk iha. Entaun, Conselho de Imprensa kontinua kompromete-aan atu hamutuk ho parseiru sira atu haree kuadru legál sira ne’e,” dehan Prezidente CI, Virgílio da Silva Guterres, ba Agência TATOLI relasiona loron Mundiál Asesu Infromasaun Universál, iha nia knaar fatin, Quintal Boot, Dili, foin lalais ne’e.

Tanba ne’e, nia dehan, ba oin tenke iha lei ida-ne’ebé mak bele asegura segredu estadu nian hanesan dokumentu segretu no dokumentu intelején sira-nian. Maibé, tuir nia, iha mós lei ida hodi garante direitu sidauduan sira-nian atu iha loron ruma públiku tenke hatene.

Atu iha segredu justisa no segredu intelején, nia hateten, objetivu mak interese públiku no nasaun nian. Tanba ne’e, segredu nia durasaun ne’e seidauk iha maibé referénsia hosi nasaun Australia nian mak tenke tinan 20 mak foin públika ba komunidade sira tanba inforamasaun segredu ne’e autór sira tenke mate hotu ona mak foin bele fó sai.

“Bainhira tinan to’o ona tenke fó sai tanba ba ita-nia jerasaun sira presiza hatene saida mak ita-nia jerasaun tuan sira halo hela, atu nunne’e jersaun foun sira hatene istória hosi sira,” nia haktuir.

Atu asesu infromasaun universál ne’e, nia dehan, ninia dezafiu mak komunidade barak mak seidauk entende didi’ak saida mak direitu públiku nian, hanesan ofisiál públiku bandu atu sé de’it labele hatene. Ofisiál públiku ka relasaun públiku sira iha dever loron-loron mak atu fasilita informasaun ba nia superiór no hosi ninia instituisaun ba nia públiku sira.

Tanba ne’e, nia dehan, problema sira ne’ebé mak sai dezafiu mak ministru, sekretariadu, asesór ka diretór no xefe departamentu sira lakohi fó informasaun ba jornalista sira atu asesu hodi fó sai ba públiku.

Kona-ba asuntu ne’e, nia dehan, Conselho de Imprensa hakarak apela ba parte hotu liuliu governante ho jornalista sira maizumenus bele intende malu, tanba papel mídia tenke fó sai informasaun no ofisiál sira tenke fó sai informasaun sira ne’ebé tuir sira-nia desizaun ba informasaun katak bele fó sai ba públiku atu hatene no informasaun balu hela ba segredu entaun la presiza fó sai.

Nia hateten, populasaun barak liu iha área rurál mak la asesu ba informasaun kona-ba dezenvolvimentu nasionál ne’e menus tanba meiu komunikasaun sosiál sira-nia edifísiu sentraliza iha Dili. Hein katak, ba oin ne’e, RTTL desentraliza ona iha área rurál hodi fó sai informsaun ba públiku sira atu asesu.

Tanba, tuir nia, objetvu hosi informsaun mak atu eduka, informa no anima (entertainment) ne’e mak sai instrumentu hodi halo kontrolu sosiál, halo peskiza ida atu hatene maizumenus tinan lima ka tinan 10, públiku nia koñesementu kona-ba asuntu dezenvolvimentu nasionál nia persentajen ne’e sa’e ka menus.

 “Se sa’e mak ita-nia informasaun ne’e to’o duni iha área rurál. Entaun, fatór sira ne’e mak bele sai sasukat ba ita-nia informasaun nia impaktu. Maibé bele mós katak iha tinan lima nia laran halo ita-nia komunidade hatene maibé dezinformadu mosu barak liu,” Prezidente CI ne’e hateten.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!