BAUCAU, 28 Outubru 2019 (TATOLI)- Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntu Parlamentár (MRLAP), ohin, kontinua hikas nia atividade programa konsultasaun públika kona-ba Lei Kostumeiru ho Justisa Tradisionál ba komunidade, lia na’in ho autoridade Munisípiu Baucau.
Notísia Relevante : MRLAP Kontinua Halo Konsulta Públiku Kona-ba Lei Kostumeiru ho Justisa Tradisionál

Konsultasaun públiku ne’e nuudar parte ida hosi esforsu Governu nian, liuhosi MRLAP atu halo reforma justisa, liu-liu atu fó kbiit ba Lei Kostumeiru ho Justisa Tradisionál ne’ebé hala’o iha munisípiu ida-idak durante bei’ala sira nia tempu hodi rezolve disputa iha sira nia knua laran.
Konsultasaun a públiku ne’e mós hala’o ona iha munisípiu lubuk ida ho étniku oi-oin, hanesan Mambae iha Ermera ho Ainaro, Kemak ho Bunak iha Bobonaro, Tokodede iha Maubara ho Liquiça, Tetum Terik iha Covalima no Galolen iha Manatuto.
Asesora Jurídiku no Koordenadora Gabinete MRLAP, Melisa Silva Caldas, informa, orientasaun hosi konsultasaun públiku ne’e atu hatene oinsá komunidade uza dalen iha ida-idak nia munisípiu ho nia maneira sira utiliza justisa tradisionál ho lei kostumeiru hodi rezolve disputa ruma iha sira nia leet.
Nia esplika, Lei formal ne’e eziste iha Estadu no nia mekanizmu ezekuta hosi Polisia ho Tribunal. maibé Lei Kostumeiru ho Justisa Tradisionál nia abut metin iha komunidade sira iha étniku sira dezde kedas bei’ala sira nia tempu. Sira utiliza tradisaun nee hodi respeita malu no rezolve disputa sivíl akontese entre sira nia emar sira. tanba ne’e Melisa Caldas esplika, polítika MRLAP nian atu oinsá halo regulamentu ba lei UNTAET nian ne’e tenke hamate no hamosu fali Lei foun tuir kondisaun ne’ebé mak iha.
Esperansa ba programa ne’e hakarak atu hatene vantajen hosi justisa tradisionais no hakarak mós hatene dezvantajen hosi sistema atu bele tetu nune’e ba oin atu halo ligasaun no haforsa nafatin sistema justisa formal ho justisa tradisionál.
Hafoin konsultasaun públiku iha Baucau, tuir oráriu MRLAP sei kontinua ba Munisípiu Viqueque, Lautem ho Rejiaun Administrativu Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA).
Jornalista : Osória Marques
Editór : Francisco Simões