iklan

MUNISÍPIU, OÉ-CUSSE (RAEOA)

Komunidade Aldeia Manan Halerik ba Sirkulasaun Dolar

Komunidade Aldeia Manan Halerik ba Sirkulasaun Dolar

Komunidade aldeia Manan, kuaze satan anin, udan no loron manas iha uma tali-tahan. Imajen Jogerjo Guterres

OEKUSI, 17 outubru 2019 (TATOLI) – “Ita iha ne’e hakiak animál, maibé atu fa’an ba ne’ebé, husi ne’e ba Oekusi Vila dook, atu lori ba maluk sira iha Oepoli Indonézia mós labele tanba fronteira taka, ida ne’e problema boot ba ami”, Xefe Aldeia Manan, suku Beneufe, sub rejiaun Nitibe, Marcos Obe, ba Tatoli.

Xefe Aldeia Manan, suku Beneufe, sub rejiaun Nitibe, Marcos Obe. Imajen Jogerjo Guterres

Autoridade lokál ne’e haktuir ninia povu susar tebes atu hetan osan tanba jeografikamente izoladu liu iha rai Oekusi-nia rohan.

Maioria populasaun ne’ebé asesu ona eletrisidade, moris ho toos no natar, rezultadu, xefe aldeia ne’e dehan natoon sustenta sira nian moris.

Xefe Aldeia ne’ebé moris iha uma tali-tahan ne’e konfesa iha oan haat, feto tolu, mane ida. Feto dahuluk harii ona uma kain, enkuantu nain rua seluk sei eskola. Entretantu, oan mane ne’ebé ho idade eskola primeiru siklu, la haruka ba eskola, ho razaun hakarak ajuda nian halo toos hodi sustenta família.

Populasaun iha aldeia ne’e barakliu hakiak balada sira hanesan fahi, bibi, karau, manu, maibé atu fa’an ba ne’ebé sira mós lahatene.

Nia konta, baibain populasaun iha aldeia ne’e fa’an karau alin ida ho folin $150, ne’e mós tempu de’it bainhira ema ruma presiza duni no mai to’o iha fatin ho transporte rasik.

Bainhira tempu udan, komunidade kuda modo, maibé nakfilak ba osan mak susar tebes tanba estrada ne’ebé aat no dook atu lori fa’an iha Oekusi Vila.

Abitante aldeia Manan, Mateus Ufe. Imajen Jogerjo Guterres

Abitante aldeia Manan, Mateus Ufe, hateten tinan hirak liu ba, malok autoridade husi nasaun rua (Timor-Leste ho Indonézia) taka merkadu iha fronteira, Mateus ho nia maluk sira fa’an karau ba Oepoli Indonezia, maibé osan ne’ebé sira simu maka rupiah ne’ebé labele uza iha Timor.

Tanba ne’e, nia husu autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) atu kria kondisaun oinsá populasaun bele fa’an sira nia balada hodi hetan osan, nune’e bele sustenta oan sira ba eskola.

Abitante seluk, Cosmas Olin (47). Imajen Jogerjo Guterres

Abitante seluk, Cosmas Olin (47) hatutan sira susar tebes atu hetan osan, tanba baibain sira buka dalan oioin atu fa’an produtu maibé laiha ema atu hola.

Situasaun ne’e difikulta nia atu selu oan sira nia eskola,  tanba nia iha oan nain hitu ne’ebé eskola hotu, ida iha universidade, ida iha terseiru siklu, ida segundu siklu no restu primeiru siklu.

Nia husu autoridade atu apoiu komunidade kria grupu kooperativa, nune’e bele hola produtu lokál ne’ebé sira prodús.

Suku Beneufe kompostu husi aldeia tolu maka Citrana,  Manan no Lamasi. Tuir rezultadu finál sensu 2015, populasaun aldeia Manan 1,072, mane 538 no feto 534, kompostu bairru Fatubena, Naktuka no Oelfenu.

Jornalista: Cipriano Colo

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!