iklan

NASIONÁL

PM Husu MAE Halo Proposta Hadi’a Estrutura Munisipál

PM Husu MAE Halo Proposta Hadi’a Estrutura Munisipál

Vise Ministru Administrasaun Estatál, Abílio José Caetano. Imajen Tatoli/António Gonçalves

DILI, 15 jullu 2019 (TATOLI)—Primeiru-Ministru (PM), Taur Matan Ruak husu Ministériu Administrasaun Estatal (MAE) atu halo proposta ba Governu hodi halo deskonjelamentu ba rekrutamentu atu bele hadi’a estrutura munisipál, liliu ba rekursu umanu, tantu iha termu kualidade no kuantidade.

Nia haktuir, Xefe Governu prefere atu planu deskonjelamentu ne’e labele uza sistema pirámida invertida maibé tenke uza estrutura ki’ik.

“Karik iha leten ki’ik maibé iha kraik presiza estende estrutura ne’ebé mak natón para bele fó atendimentu ba komunidade, tantu nível munisípiu no postu administrativu. Primeiru-Ministru husu ha’u kona-ba planu deskonjelamentu ne’e, planu ema na’in hira, orsamentu hira no ami klarifika ona katak agora iha faze preparasaun. Karik Governu deskonjela duni rekrutamentu, ne’e la’ós de’it ba nasionál maibé ba nível munisipál no postu administrativu,” nia tenik iha Palásiu Governu, segunda ne’e.

Nia akresenta, preparasaun ba tinan 2019 bele halo rekrutamentu maibé implementasaun sei akontese iha tinan 2020.

Tuir governante ne’e, rekrutamentu ba rekursu umanu bazeia ba Dekretu-Lei nú. 9/2018 hodi nune’e bele priénxe estrutura tantu iha nível munisipál no postu administrativu no presiza ema ne’ebé ho kualidade tuir rekizitu ne’ebé lei no regulamentu iha.

Nune’e mós, nia akresenta, rekrutamentu ne’e mós inklui postu administrativu tuir Diploma Ministeriál 49/2016, aleinde administradór postu ne’ebé uluk laiha estrutura maibé agora iha ona estrutura tuir Diploma Ministeriál 9/2008, hafoin implementa tuir Diploma Ministeriál 49/2016, iha ona estrutura postu administrativu ne’ebé aleinde administradór postu, iha tan seksaun haat ne’ebé ajuda iha administrasaun postu administrativu.

Iha oportunidade ne’e, PM mós husu atu bele fó kbiit ba povu sira hodi halo dezenvolvimentu hanesan iha área agrikultura no veterenária hanesan haki’ak animál liliu karau.

“Xefe Governu husu para Ministériu Administrasaun Estatal (MAE) haree ho Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) hodi organiza grupu hodi haki’ak karau tanba ne’e iha relasaun ho investimentu boot, liliu ba projetu Tasi Mane ne’ebé aban bainrua kuandu la’o ona %100, ita presiza alimentasaun ba traballadór sira,” nia salienta.

Xefe Governu husu mós MAE hodi hadi’a abitasaun iha área rurál, maski ida ne’e kompeténsia hosi Ministériu Obra Públika (MOP).

“Ohin Primeiru-Ministru husu para oinsá ita hadi’a sistema abitasaun iha área rurál, liliu ba ema kbiit laek. Uluk iha programa MDG’s nian maibé agora populasaun maioria la uza, balun de’it mak uza. Talvez  populasaun sira hakarak modelu uma hanesan babain ne’ebé halo ho bloku no fatuk,” nia subliña.

Jornalista: Julia Chatarina

Editór: Xisto Freitas

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!