iklan

NASIONÁL, DILI, LIQUIÇÁ

China Harbour Halo Ona Rebentamentu Fatuk Dahuluk Iha Suku Mota Ulun

China Harbour Halo Ona Rebentamentu Fatuk Dahuluk Iha Suku Mota Ulun

Kompañia Harbour uza Teknolojia foun hodi fera foho iha Aldeia Mota Ikun, Suku Mota Ulun, Postu Administrativu Bazartete, Munisípiu Liquiça, atu bele aterra iha Portu Tibar Imajen/Egas Cristovão

LIQUIÇA, 12 jullu 2019 (TATOLI)-Empreza China Habour, ohin, halo ona rebentamentu fatuk dahuluk iha Aldeia Mota Ikun, Suku Mota Ulun, Postu Administrativu Bazartete, Munisípiu Liquiça, atu bele aterra iha Portu Tibar.

Atividade ne’e lansa husi Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), José Agostinho da Silva, ne’ebé asiste mós husi membru Governu Daualuk seluk hanesan Ministru Defeza no Ministru Interiór interinu, Filomeno Paixão, Ministru Agrikultura no Peska, Joaquim José Gusmão dos Reis Martins, Sekretáriu Estadu Ambiente, Demétrio do Amaral de Carvalho no eis Prezidente Repúblika, José Ramos Horta.

Ba esplozaun fatuk ne’e China Harbour hetan lisensiamentu ambientál no lisensa mineira ne’ebé mak husi parte Autoridade Nasionál Petróleu no Minerál (ANPM) fó ona, nune’e, lansa ona uzu esplozivu hanesan parte ida atu garante seguransa obra no hamenus posivel risku.

Ministru Transportes no Komunikasoins, José Agustinho da Silva. Imajen/Egas Cristovão

“Lisensa ambientál ne’ebé mak Sekretáriu Estadu Ambiente mak prosesa, depois Sekretáriu Estadu Rai no Propriedade nia kolaborasaun, Ministériu Justisa depois Ministériu Obra Públika, Ministra Finansa no membru Governu hotu nia apoia oinsá bele halo akompañamentu ba prosesu tomak,” hateten Ministru José Agostinho hafoin serimónia lansamentu ne’e.

Nia esplika, fera fatuk ida ne’e liuhusi prosesu peskiza no identifika katak fatuk sira iha Suku Mota Ulun mak iha kualidade hodi aterra tasi iha Portu Tibar.

Diretór Ezekutivu kompañia China Horbour, Kong Qi, informa, hafoin fulan 10, ho esforsu hamutuk husi departamentu hotu Governu nian, parte interesada, empreza individuál, no ema ne’ebé partisipa ona no sei partisipa mós iha projetu ne’e, ikus mai atinje ona alvu krítiku ba rebentamentu komersiál dahuluk extrasaun fatuk iha Mota Ulun ho lisensa ambientál ne’ebé fó husi ANMP no Sekretáriu Estadu Ambiente.

Diretór Eksekutivo Harbour Kong Qi. Imajen/Egas Cristovão

Kong Qi dehan, ba projetu ne’e sira orgullu tanba kria istória iha Timor-Leste, ezemplu, Portu Tibar sei sai portu komersiál modernu dahuluk ho kapasidade 600.000 TEU (twenty foot equivalent unit) hafoin remata, aas liu dala-sanulu husi Portu Dili ne’ebé iha no sei la dúvida katak Portu Tibar, ho ekipamentu portuáriu avansadu no sistema jestaun ne’ebé oferese husi Bollore Group, sei sai mákina ne’ebé forte atu dudu dezenvolvimentu nasaun iha tinan 30 bá oin.

“Ba fatuk ida ne’e, Governu Timor-Leste aprova lei espesiál ba rebentamentu ne’ebé aplika iha dezenvolvimentu Portu Tibar, no autoriza China Harbour izenta husi lei mineira. Lei ne’e permite ami temporariamante na’in ba fatuk no garante fornesimentu estavel fatuk ba Tibar”.

Fatuk iha Suku Mota Ulun ne’e mak ida ne’ebé boot iha Timor-Leste, no sei bele fornese millaun 1,3 m3 ho alta kualidade iha futuru tinan tolu mai no sei kria oportunidade serbisu ba abitante lokál hamutuk 150, no kontribui royalty millaun $7,2 no aluga rai ba reseita Estadu.

Vise Prezidente ANPM José Gonçalves. Imajen/Egas Cristovão

Vise Prezidente ANPM, José Gonçalves, dehan ba matéria explozivu ne’e kompañia hetan ona lisensa ho durasaun tinan tolu bá oin depois ANPM halo avaliasaun téknika ida kle’an ba explozivu ne’e rasik no mós liga ba avaliasaun husi parte ambientál nian ne’ebé halo husi ekipa tomak husi ministériu relevante sira durante loron 65 nia laran.

“Tipu explozivu ne’ebé uza iha ne’e, uza iha indústria tomak bainhira ita atu halo atividade sira hanesan pedreira. Explozivu ida ita uza ne’e mak ammonium nitrate fuel oil (UNFO), depois mós ita uza ho primer ne’ebé konstitui husi sasán balu ne’ebé uza halo esplozaun ida ne’e”.

ANPM responsabiliza liu ba utilizasaun explozivu iha pedreira laran no liga ba asuntu importasaun no armazenamentu ba materiál ne’e bazeia ba despaxu konjunta, responsabilidade husi PNTL nian, Ministériu Interiór, maibé ANPM hanesan autoridade ne’ebé regula utilizasaun materiál explozivu iha pedreira laran halo koordenasaun ho Ministériu Interiór atu nune’e armoniza utilizasaun materiál ne’ebé sensitivu tebes iha indústria ne’e.

Iha rebentamentu fatuk ne’e, halo ho distánsia metru 300 husi fatin lansamentu ne’ebé la fó impaktu ba ema sira ne’ebé iha tanba la sente rai nakdoko, só iha rai-rahun no barullu uitoan tanba tarutu, maibé husi fatin explozivu ne’e ba abitante sira-nia hela besik ne’e kuaze kilómetru ida.

José Gonçalves dehan, iha fatin ne’e mós ANPM monta ona instrumentu vibration monitor equipment atu sukat nia nakdedar oinsá, nia frekuénsia no amplitude hodi monitoriza loroloron bainhira liu ona limite ne’ebé iha entaun tenke redús fali montante explozivu ne’ebé tama ba kada rai-kuak.

Aléinde ne’e, José hateten, iha torre eletrisidade nian mós monta ho objetivu atu sukat vibrasaun para bele proteje sasán sira infraestrutura públika, uma abitante nian para atividade ne’e labele fó impaktu.

Lisensa ne’ebé fó ba empreza ne’e atu halo explozivu ba pedreira ne’e ho ektare 4,2.

Jornalista : Maria Auxiliadora

Editór       : Francisco Simões

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!