iklan

NASIONÁL, EKONOMIA

PN Simu Ona Resposta Desizaun Fiskalizasaun Abstrata LAP Husi TR

PN Simu Ona Resposta Desizaun Fiskalizasaun Abstrata LAP Husi TR

Prezidente Parlamentu Nasionál, Arão Noé de Jesus da Costa Amaral. Imajen TATOLI/António Gonçalves

DILI, (TATOLI) – Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Arão Noe, hatete simu ona resposta desizaun husi Tribunál Rekursu (TR) kona-ba pedidu fiskalizasaun abstrata Lei Atividade Petrolífera (LAP) husi bankada opozisaun Frente Revolusionária Timor-Leste Independente (FRETILIN).

“Parlamentu Nasionál (PN) simu ona resposta desizaun husi Tribunál Rekursu nian, kona-ba pedidu fiskalizasaun husi rekerente sira no iha ona desizaun, ami simu ona horiseik loraik. Horiseik iha plenária to’o tuku 19.30, tanba ne’e foin bele haree dokumentu, ohin baixa ona ba lider bankada ida-idak”, tenik ba jornalista sira iha PN, ohin.

PPN dehan Supremu Tribunál deklara artigu ida husi LAP mak inkonstitusionál, maske nune’e laiha ona alterasaun ba lei ne’e.

“Rezultadu di’ak no tribunál deklara inkonstitusionál de’it ba tratadu ne’ebé altera ba artigu 2 husi alterasaun ne’e rasik”, katak.

Nia hatutan: “Laiha ona alterasaun, desizaun tribunál nian iha alínea ida mak labele implementa, iha prosesu normal laiha impaktu ida ba prosesu sosa asaun. Nune’e artigu ne’ebé Tribunál deklara inkonstitusionál mak suspendidu, restu vale”.

Tuir deputadu bankada governu hosi partidu Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timor (CNRT-sigla portugés), artigu 22 husi alterasaun ne’ebé atu foti fundu hodi sosa asaun laiha inkonstitusionál, artigu ida inkonstitusionál mak artigu 2 de’it kona-ba tratadu ne’ebé altera tratadu ida uluk no tratadu ne’ebé asina foin lais.

Kona-ba tratadu ne’ebé mak asina iha loron 6 marsu 2018, nia dehan seidauk ratifika husi PN tanba ne’e mak seidauk valida.

“Deklarasaun Tribunál nian vínkulu agora, entaun to’o ratifikasaun mak foin konsidera válidu”, akresenta.

Entretantu alterasaun LAP konsege hetan apresiasaun dala rua iha PN, tanba alterasaun dahuluk hetan veta husi Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo.

Durante apresiasaun dahuluk ba proposta alterasaun ida ne’e, deputadu sira husi partidu opozisaun levanta kestaun kona-ba relevánsia, legalidade no blokeiu sistema transparénsia Estadu nian.

Nune’e iha loron 30 janeiru 2018, bankada opozisaun FRETILIN ne’ebé kompostu husi deputadu 23 aprezenta pedidu fiskalizasaun abstrata LAP.

Audisaun Reprezentante Espesiál Governu

Iha loron 27 setembru 2018 reprezentante espesiál Governu, Kay Rala Xanana Gusmão, asina akordu ida ho empreza petrolífera ConocoPhillips kona-ba partisipasaun porsentu 30 ho valór milliaun $350,  ne’ebé hanesan direitu esplorasaun ba kampu mina iha área Greater Sunrise.

Iha loron 6 novembru, komisaun PN halo audisaun ho reprezentante espesiál ba negosiasaun Tasi Timor no hetan informasaun katak Estadu Timor-Leste tenke halo pagamentu to’o marsu 2019, maibé sei kuandu seidauk akontese mak Estadu sei iha multa kada loron ba ConocoPhillips ho montante $49.000.

Nune’e husi audisaun ne’e, Xanana sujere atu halo alterasaun ba lei atividade petrolíferu ho razaun atu fasilita prosesu atividade petrolífera.

Husi sujestaun ne’e mosu projetu lei husi deputadu bankada governu sira no halo ajenda ba debate no votasaun iha plenária.

Parseiru Join venture Greater Sunrise nia mak Woodside (operadora) ho partisipasaun porsentu 33,4, ConocoPhillips porsentu 30, Shell porsentu 26,6 no Osaka Gas porsentu 10.

Foin lais ne’e, reprezentante espesiál Governu, Xanana Gusmão, ho empreza petrolífera Shell asina tan akordu sosa no fa’an partisipasaun asaun empreza ne’e porsentu 26,6 ho montante milliaun 300.

Nune’e, bainhira Estadu Timor-Leste halo ona pagamentu ba akordu rua ne’e, mak sei iha partisipasaun porsentu 56,6 iha konsórsiu esplorasaun mina iha kampu Greater Sunrise.

Projetu Lei Pasa Ho Maioria

Iha reuniaun plenária estraordinária loron 14 novembru 2018, maske hetan krítika maka’as husi deputadu opozisaun sira (FRETILIN no PD), maibé projetu lei ne’e pasa ho votu a favór 37, kontra 22 no abstensaun 0.

Projetu lei ne’e kontein husi artigu tolu ne’ebé, artigu 1o relativu ho objetu determina lei 1a alterasaun ba lei nú 13/2005, 2 de setembru, artigu 2  estabelese redasaun foun husi artigu 22 lei nú 13/2005 ne’ebé visa altera nú artigu 3, estipula entrada vigór iha loron tuir mai bainhira halo publikasaun no redusaun efeitu iha 27 setembru 2018.

Alterasaun konkretu iha proposta ba artigu 22 lei nú 13/2005 lei atividade petrolífera mak prevee la’ós de’it ba partisipasaun Estadu Timor-Leste iha operasaun petrolífera, mas ema koletiva públika timoroan ne’ebé hakarak diretamente liuhosi entidade seluk totalmente kontrola husi ema koletiva públika rasik.

Nune’e mós limite porsentu 20 ba partisipasaun operasaun petrolífera sira, aplikavel ba kazu iha partisipasaun ne’ebé rezulta tranzasaun komersiál ida ou ajudikasaun iha termu lei.

Ikus liu, kontratu hotu atu permite partisipasaun iha operasaun petrolífera sira no relativu ba kondusaun despeza operasaun, maibé hasai fiskalizasaun prévia husi Tribunál Kontas husi Tribunál Superior Administrativu, Fiskál no Kontas.

Veta Dekretu Parlamentu

PR veta dekretu lei ne’e ho razaun atu evita polítika no regra investimentu labele exesivu liu, tanba de’it atividade sira, inklui operasaun petrolífera ne’ebé rekere investimentu diretu husi osan fundu mina-rai.

“Dekretu ida ne’e karik promulga, ninia implikasaun mak sei kria konfuzaun no halo konke ita bele lakon klareza no sei la hatene distinge ona kona-bá saida mak ativu finanseiru no ativu rikusoin-sira seluk, maske Lei Fundu Mina-rai hakerek klaru ona”, tenik Lú Olo.

Nune’e mós, tuir Xefe Estadu karik dekretu ne’e promulga, signifika fó lisensa atu duplika meiu atu bele hetan finansiamentu ba operasaun petrolífera sira ka operasaun seluk, katak foti osan diretamente husi Fundu Mina-rai ka liuhusi Orsamentu Jerál Estadu (OJE).

Re-apresiasaun daruak pasa

Iha loron 10 janeiru, PN halo ona re-apresiasaun ba alterasaun LAP ho votu a favór 41, kontra ida no abstensaun zero. Ho nune’e dekretu apresiasaun foun aprovadu maski bankada FRETILIN auzente.

Hafoin hetan aprovasaun, alterasaun LAP ne’e haruka hikas ba Xefe Estadu no hetan promulgasaun no publikadu iha Jornál Repúblika iha loron 18 janeiru.

Jornalista: Julia Chatarina

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!