DILI, (TATOLI)-Relatóriu Monitorizasaun Asesu Defisiénsia, Raes Hadomi Timor oan (RHTO) fó sai katak órgaun eleitorál STAE (Sekretariadu Tékniku Administrativu ba Eleitorál) no CNE (Komisaun Nasionál Eleisaun-sigla portugés) hadi’a mekanizmu eleitorál, liliu asesibilidade ba ema ho defisiénsia sira.
Maske nune’e RHTO nota katak STAE no CNE tenta ona atu implementa rekomendasaun barak husi relatóriu RHTO 2017 nian.
“Hadi’a asesu eleisaun ba ema ho defiénsia presiza asaun koordenasaun husi parseiru eleitorál sira. Impedimentu barak kona-ba asesu eleisaun ba ema ho defisénsia ne’ebé la’ós reponsabilidaade husi administradór eleitorál hanesan STAE no CNE de’it. Maibé atu hasai impedimentu hirak ne’e presiza asaun konkretu husi governu Timor-Leste, ministériu relevante, partidu polítiku no parseiru sira hotu,” refere relatóriu ne’e.
Bazea ba rezultadu monitorizasaun asesu defisiénsia ba Eleisaun Antisipada Parlamentár 2018 iha Timor-Leste, RHTO halo rekomendasaun sira ba asaun husi parseiru sira iha prosesu eleitorál.
Rekomendasaun ne’e diriji ba governu, komisaun STAE no CNE, partidu polítiku no koligasaun sira, media no Organizasaun ba Ema ho Defisiénsia (OED).
“Implementasaun rekomendasaun hirak ne’e sei promove asesu ne’ebé di’ak ba ema ho defisiénsia iha Timor-Leste atu garantia direitu síviku eleitorál ba sira tuir lei internasionál no Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste,” fó sai relatóriu ne’e.
Relatóriu Monitorizasaun Asesu Defisiénsia Raes Hadomi Timor oan (RHTO) lansa, horseik, kuarta, iha Otel Timor-Díli. Hafoin lansamentu, diretór Joãozito dos Santos informa katak iha relatóriu ne’e mós rekomenda liliu ba governu no estadu, mensajen imporrtante ne’ebé mak estadu no governu tenke ratifika ona; Konvensaun Organizasaun ba Nasaun Unida ba Direitu Ema ho Defisiénsia (UNCRPD).
Organizasaun ema ho defisiénsia, hamutuk ho kolega defisiénsia sira seluk, hodi halo advokasia hodi nafatin hato’o bebeik ba governu foun, oitavu governu nomós Parlamentu Kintu Lejislatura, hodi konsidera lei ne’ebé mak fortifika ba ema ho difisiente sira liliu haktuir ba konstituisaun haruka.
Konstituisaun artigu 16o (Universalidade no igualdade) katak 1) Sidadaun hothotu hanesan iha lei nia oin, nomós iha direitu no obrigasaun hanesan no 2) Labele halo diskriminasaun ba ema ida tanba nia kulit, nia rasa, nia estadu sivíl, nia seksu, orijen étniku, nia lian, pozisaun sosiál eh ekonómiku, hanoin polítiku ka ideolojia, relijiaun, instrusaun eh nia kondisaun fízika eh mentál.
Artigu 21o (Sidadaun ne’ebé iha defisiénsia) katak 1) Sidadaun ne’ebé iha defisiénsia fíziku eh mentál iha direitu nomós obrigasaun hanesan sidadaun sira seluk, maibé sira sei la hala’o kna’ar hirak ne’ebé sira labele hala’o tanba de’it sira-nia defisiénsia no 2) Estadu, bainhira bele, promove protesaun ba sidadaun sira ne’ebé iha defisiénsia, tuir lei haruka.
“Enkontru ne’ebé mak halo ona ho vise-ministra solidaridade sosiál, sira tau ona prioridade, espera katak kuandu debate orsamentu ne’e hotu, tenke tau prioridade ba planu ministériu ninian liliu ba orsamentu ratifikasaun,” hateten diretór Joazito dos Santos.
Iha fatin hanesan, Ministériu Solidaridade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), liuhusi diretór Jerál ba Asisténsia Sosiál, Mateus da Silva, reprezenta vise-ministra MSSI, Signi Candrawati, liuhusi diskursu lee sai katak kongratula RHTO tanba konsidera katak defisiénsia la sai impedimentu ba RHTO nia pensamentu hodi bele produz relatóriu ne’e.
“Ha’u-nia gabinete lee tiha ona relatóriu RHTO nian Disability Monitoring Report 2018 (Monitorizasaun Asesu Defisiénsia),” lee diretór Jerál ba Asisténsia Sosiál, Mateus da Silva.
Relatóriu ne’e, tuir vise MSSI, fó informasaun lubun ida kona-ba bareira sira ne’ebé satan netik ema ho defisiénsia sira-nia partisipasaun iha prosesu eleitorál.
“Ministériu Solidaridade Sosiál no Inkluzaun iha asisténsia sosiál sei kontinua tau prioridade ba promosaun no direitu ba ema ho defisiénsia, liuhusi kontinua hametin parseria ho organizasaun sosiedade sívil sira ne’ebé serbisu iha área direitu ema ho defisiénsia nian hodi haree asuntu asesibilidade ba utilidade públiku no privada,” lee sai tan diretór Jerál ba Asisténsia Sosiál ne’e.
“Ami-nia ekipa haree hela proposta husi instituisaun solidariedade sosiál sira inklui instituisaun sira ne’ebé serbisu iha área ema ho defisiénsia. Iha área ida ne’e ita apoiu maibé sei halo ezersísiu ida hodi haree impaktu saida mak mosu husi parseria ne’e, liliu impaktu saida mak grupu vulnerável hetan husi apoiu,” reforsa tan diretór Mateus da Silva.
Sumáriu dadus husi kritériu walu asesu defisiénsia nian husi observadór sira iha kada munisípiu tuir kritériu asesu defisiénsia kada munisípiu:
Persentajen estasaun votasaun ne’ebé prienxe kada kritériu asesu definisaun nian | |||||||||
MunisÍpiu | Númeru
estasaun votasaun ne’ebé vizita |
Laiha
eskada, rampa |
Dalan
tama luan |
Dalan
sai luan |
Sintina
ne’ebé asesível |
Tuur-fatin
sufisiente |
Espasu
sufisiente ba ema ne’ebé uza kadeira roda |
Dalan
sai livre husi obstakulu |
Área
votasaun livre husi obstakulu |
Aileu | 11 | 91% | 82% | 82% | 55% | 82% | 82% | 73% | 46% |
Ainaro | 10 | 100% | 100% | 100% | 0% | 0% | 40% | 70% | 90% |
Baucau | 11 | 73% | 73% | 73% | 46% | 26% | 46% | 18% | 27% |
Bobonaro | 13 | 23% | 100% | 100% | 31% | 54% | 54% | 85% | 46% |
Covalima | 12 | 42% | 42% | 50% | 25% | 17% | 17% | 17% | 100% |
Dili | 16 | 44% | 69% | 63% | 19% | 38% | 44% | 44% | 56% |
Ermera | 12 | 83% | 92% | 75% | 8% | 17% | 58% | 0% | 42% |
Lauten | 13 | 38% | 46% | 46% | 8% | 23% | 15% | 23% | 31% |
Liquiça | 10 | 90% | 100% | 100% | 60% | 50% | 80% | 80% | 80% |
Manatuto | 10 | 100% | 70% | 70% | 0% | 30% | 20% | 10% | 30% |
Manufahi | 10 | 100% | 100% | 10% | 10% | 10% | 30% | 90% | 80% |
RAEOA | 10 | 90% | 89% | 89% | 20% | 50% | 60% | 10% | 90% |
Viqueque | 12 | 17% | 58% | 58% | 0% | 8% | 8% | 0% | 8% |
Totál | 150 | 65% | 77% | 75% | 21% | 31% | 42% | 39% | 51% |
Enkuantu, asuntu defisiénsia ne’ebé temi husi kontestante eleisaun iha eventu Kampaña mak:
Asuntu | Númeru | % husi eventu ne’ebé monitoriza | Naran partidu ka koligasaun-
númeru eventu sira ne’ebé temi asuntu defisiénsia |
|||||||
PEP | PD | PR | FRETELIN | MSD | MDN | FDD | AMP | |||
Igualdade asesu no direitu
ba ema ho defisiénsia |
4 | 6% | 4 | |||||||
Subsídiu ba ema ho
defisiénsia |
2 | 3% | 1 | 1 | ||||||
Dezenvolvimentu sosiedade
inkluzivu |
2 | 3% | 1 | 1 | ||||||
Fornees asesu edukasaun ba
ema ho defisiénsia |
4 | 6% | 1 | 2 | 1 | |||||
Hasa’e saláriu ba ema ho
defisiénsia |
1 | 1% | 1 | |||||||
Aumenta partisipasaun ema
ho defisiénsia |
1 | 1% | 1 | |||||||
Partidu sei hare’e liu
ba nesesidade ba ema ho defisiénsia |
3 | 4% | 1 | 1 | 1 | |||||
Totál | 17 | 25% | 0 | 3 | 0 | 10 | 0 | 0 | 2 | 2 |
%husi eventu partidu/
koligasaun ne’ebé monitoriza |
0% | 27% | 0% | 50% | 0% | 0% | 20% | 10% |
Entretantu relatóriu RHTO ne’e bele fó sai liuhusi lansamentu tanba hetan apoiu husi Australian Aid, IFES (International Foundation for Electoral Systema), Repúblika Korea Sul, Japaun, UNDP (United Nation Development Programa) no LEARN (Electoral Project).
Jornalista: Rafy Belo
Editór : Manuel Pinto