iklan

NASIONÁL, EKONOMIA

Seidauk Tarde Ba Governu Atu Tetu Projetu Greater Sunrise

Seidauk Tarde Ba Governu Atu Tetu Projetu Greater Sunrise

Logo Lao Hamutuk

DILI, (TATOLI) – Organizasaun Noun Governmentál (ONG) La’o Hamutuk husu ba governu atu tetu despeza no vantajen hosi projetu esplorasaun mina iha kampu greater sunrise, ne’ebé foin lais ne’e governu halo akordu hodi sosa partisipasaun husi konsórsiu ConocoPhillips pursentu 30 ho montante milliaun $350.

“Estadu sei gasta tan osan husi fundu petrolíferu ne’ebé agora dadauk iha billiaun $17, ne’ebé atu aloka ba despeza edukasaun, saúde, dalan, bee, eletrididade, veteranu sira, PNTL, F-FDTL no despeza seluk, atu bele persege mina no gás husi Greater Sunrise”, refere artigu divulgadu hosi La’o Hamutuk.

“Seidauk tarde atu tetu ho sériu nia despeza no vantajen, no haree dalan di’ak ba mina, favorese, prátiku no produtivu atu uza rekursu ekonomia Estadu ne’ebé limitadu”.

Mesmu nune’e,  ONG ne’e konsidera dalan naruk ne’e sei lori Timor-Leste ba fatin di’ak, tanba Estadu gasta ona milliaun $250 ba projetu Tasi Mane ne’ebé maioria husi orsamentu ne’e ba despeza aeroportu Suai no auto estrada Suai-Fatukai, no agora dadauk iha ona akordu hodi sosa partisipasaun ConocoPhillips iha projetu Greater Sunrise ho montante osan milliaun $350, ne’ebé sei gasta tan billiaun balun atu prepara esplora mina no gás.

“Nune’e mós karik sei bele gasta tan entre billiaun $5 to’o $10 atu konklui projetu Tasi Mane”, akresenta.

“Serake ita investe tempu, osan, modalidade polítiku no abilidade administrativu husi projetu Sunrise no Tasi Mane ou ita tenke foti dalan ne’ebé iha serteza liu, laiha risku atu diversifika ekonomia, dezenvolve rekursu umanu no agrikultura. Bainhira ita foti desizaun agora, sei difísil liu atu muda diresaun ba futuru, ita karik sei gasta tan osan ba buat di’ak hafoin liu buat la-di’ak”, argumenta La’o Hamutuk liuhosi artigu.

Greater Sunrise gás no mina iha tasi okos deskobre iha 1974 maibé seidauk bele dezenvolve tanba okupasaun Indonézia (dadaun ne’e rezolvidu ona), fronteira marítima ne’ebé antes ne’e Timor-Leste no Austrália disputa no laiha akordu kona-ba oinsá prosesu rekursu iha ne’ebá.

Analistas balun halo estimasaun ba mina no gás sei hetan entre billiaun $50. Hafoin selu investimmentu kapitál, kustu operasaun no lukru kompañia nian, sei hetan billiaun $8 to’o 20 iha reseitas no royalty ba Timor-Leste, sei Nasaun ne’e hanesan parte husi nain, sei hetan fahe lukru hanesan responsabilidade ida ba investimentu.

Tinan barak ona Sunrise paradu tanba Governu Timor-Leste insiste atu gás natural tenke dada mai Beaço, ne’ebé sei halo malirin to’o sai líkidu (Liquefied Natural Gás – LNG), ne’ebé bele karega ba tanki ró no faan ba kliente exterior.

Atu esplora mina iha kampu greater sunrise, kompañia mina haat mak halo sosiu mak Woodside, ConocoPhillips, Shell no Osaka Gás.

Governu fiar katak rezultadu di’ak sei mai, bainhira kustu kontratu no dezenvolve ekonómiku iha Tasi Mane sei hetan kompezasaun ba kustu boot no risku ne’ebé gás fó, maibé vizaun ne’e la-hanesan ho Austrália, Sunrise Joint Venture, ou Komisaun Konsiliasaun Organizasaun Nasoen Unida (ONU) fasilita ona Tratadu Fronteira.

Iha marsu, TL no Austrália asina ona Tratadu Istóriku atu estabelese ketan tasi, maibé to’o agora seidauk iha ratifikasaun. Maske negosiadór iha esperansa atu rezolve kestaun sunrise antes tratadu ne’e asina, TL sei simu porsentu 70 hanesan reseita ba esplorasaun Sunrise mina no gás, bainhira prosesu ona iha TL, no porsentu 80 bainhira halo prosesu ne’e iha Austrália.

Jornalista: Julia Chatarina

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!