iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, HEADLINE, POLÍTIKA

Marí Alkatiri: “CMATS la’ós ha’u mak asina”

Marí Alkatiri: “CMATS la’ós ha’u mak asina”

Sekretáriu Jerál Partidu FRETILIN, Mari Bin Amude Alkatiri. Imajen Tatoli/Egas Critovão

DILI, 07 dezembru 2020 (TATOLI)—Eis Primeiru Ministru I Governu Konstitusionál, Marí Alkatiri, rejeita asina akordu Certain Maritime Arrangement in the Timor Sea (CMATS) maibé akompaña de’it prosesu asinatura entre Governu Timor-Leste ho Austrália.

Notisia Relevante: FRETILIN lakohi husik Governu monu tanba atu hadi’a povu nia moris

Sekretáriu Jerál FRETILIN ne’e esplika, nia kuandu ko’alia kadoras atu mai Timor-Leste, Xanana seidauk mehi atu kadoras mai Timor-Leste.

Nia haktuir, ema balu dehan nia mak asina CMATS hodi peñor ba Austrália no se nia piñor tiha karik lori osan hira mak ba lori filafali tanba konseitu piñor ne’e tenke lori osan  foti iha-ne’ebé.

“Ha’u la peñor ida tanba CMATS ne’e la’ós ha’u mak asina tán. Ha’u akompaña de’it. Ha’u la asina ida maibé husik ba ne’e hola parte iha istória. Ha’u kondena ida be asina ne’e, tanba nia ba ho ha’u mabé la’ós ha’u mak asina maibe agora sira mak tabele-malu. Maibé ba ha’u nia asina ne’e loos, ne’e mak ita bele dehan estratéjia,” Sekretáriu Jerál FRETILIN, Mari Alkatiri, ko’alia iha semináriu ho tema “Invazaun iha Timor-Leste hosi Indonézia iha tinan 1975 hanesan dezafiu, opurtunidade no konkista” hodi hanoin hikas memoria 7 dezembru, ne’ebé organiza hosi Juventude FRETILIN, iha salaun Comite Central FRETILIN (CCF), Comoro, Dili, seunda ne’e.

Eis Primeiru-Ministru ne’e fundamenta, Timor-Leste aseita asina CMATS ne’e nu’udar estratéjia hodi bele blokeia Austrália.

“Ita atu blokeia para manán tempu para depois atu tama ba segunda faze hodi halo negosiasaun, ne’e mak estratéjia,” nia argumenta.

Eis Prezidente RAEOA ne’e subliña, ema balu dehan CMATS ne’e la’ós estratéjia fali.

“Ha’u hakarak kadoras mai Timor-Leste. Ha’u hakarak luta kadoras mai Timor-Leste maibé asuntu ida-ne’e ekonómiku la’ós politiku. Se kadoras mai Timor-Leste estudu viabilidade hatudu katak   ne’e  haburas ita-nia ekonomia, ita lori mai.  Se mai para halo ita-nia ekonomia namlele, atu namlaek entaun mai para halo saida. Tanba saida  mak dehan estudu viabilidade mós la simu ona,” Eis Primeiru-Ministru ne’e hateten.

Nia hatutan, enkuantu halo estudu viabilidade atu kadoras atu mai Timor-Leste, tenke lori lai kadoras bee-moos ba uma kain ida-ida, ne’e mak importante liu.

“Atu hametin soberania iha dalan rua, ida ekonomia tenke buras. Rua, povu tomak tenke moris ho dignu, la’ós hametin soberania hodi konfundi buat hotu-hotu. Tanba ne’e mai oin define didi’ak saida mak ita hakarak ba prosesu dezenvolvimentu, tanba ne’e importante ba futuru,” nia dehan.

Tuir portal ofisiál Gabinete Fronteira Marítima (GFM), haktuir hafoin Timor-Leste restaura tiha nia independénsia iha 2002, Estadu foun ne’e tama ba akordu provizóriu ho Austrália, hanaran tratadu tasi Timor, hodi halo esplorasaun ba rekursu mina no gás iha parte ida iha Tasi Timor hanaran Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA-sigla inglés).

Akordu ida-ne’e hahú vigora kedas iha Timor-Leste nia loron indepéndensia dahuluk, 20 maiu 2002. Tratadu ne’e reflete saida mak iha ona Tratadu Timor Gap entre Indonézia ho Austrália ne’ebé sira konkorda durante okupasaun iha Timor-Leste.

Tuir fali Tratadu Tasi Timor, Timor-Leste negosia tán ona akordu provizóriu balu ho Austrália, hanesan, tratadu kona-ba akordu balu iha Tasi Timor (CMATS-sigla inglés) no akordu kona-ba Unitizasaun kampu Sunrise no Troubadour (Akordu Unitizasaun).

CMATS no akordu Unitizasaun haree fila-fali termu fahe reseita no regulatoria hodi kontrola iha Área Dezenvolvimentu Pertilíferu Hamutuk (JPDA) no kampu Greater Sunrise.

CMATS buka atu tau moratória ida (tau bandu ida) ba diskusaun, negosiasaun ka buka atu estabelese fronteira marítima entre Timor-Leste ho Austrália durante tinan 50 bele to’o 2057. Ida-ne’e maske ho obrigasaun iha UNCLOS ba Estadu sira-ne’ebé hadau lisuk área ida atu negosia hodi hetan akordu ba fronteira marítima permanente ida.

Entretantu iha 12 janeiru 2006, Timor-Leste no Austrália hadi’a tratadu tasi Timor liuhosi Ministru Negósiu Estranjeiru nasaun rua, José Manuel Ramos Horta no Alexander Downer troka karta akompañamentu (akordu ida-ne’ebé la hola-parte ba akordu prinsipál) kona-ba sé Austrália sei bele esplora no exploit iha área ida-ne’ebé la tama iha área konjunta ba dezenvolvimentu petróleu, no ida-ne’ebé agora daudaun Austrália dehan ninian.

Tuir termu CMATS nian, kada parte bele hakotu tratadu ne’e se planu dezenvolvimentu ba Greater Sunrise ne’e la aprova molok fevereiru 2013.

Maibé Negosiadór Prinsipál ba Fronteira Marítima, Kay Rala Xanana Gusmão hakotu CMATS iha loron 10 abríl 2017 hola-parte ba pakote ne’ebé konkorda ona hodi harii medida konfidensialidade ba iha prosesu konsiliasaun obrigatória nian hodi loke negosiasaun ba fronteira marítima entre nasaun rua.

Nune’e iha loron 6 fulan-marsu 2018, Timor-Leste no Austrália asina tratadu foun kona-ba delimitasaun fronteira marítima entre nasaun rua ne’e iha Novaiorke, iha Sekretáriu-Jerál ONU, António Guterres, nia oin.

Iha momentu ne’e Ministru Adjuntu Primeiru-Ministru Agio Pereira, reprezenta Timor-Leste bo Austrália nian reprezenta hosi Ministra Negósiu Estranjeiru, Julie Bishop hodi konkorda dezenvolve kadoras Greater Sunrise.

Akordu ne’ebé asina iha sede Organizasaun Nasaun Unida (ONU) previstu iha artigu 2 (propriedade kona-ba petróleu no partilla reseita sira-nian), alínea 1 hateten, petróleu hotu ne’ebe produzidu iha kampu sira Greater Sunrise ne’e propriedade Timor-Leste no Austrália nian

Nune’e mós alínea 2, hatutan parte sira tenke partilla reseita sira hosi upstream ka reseita sira direitamente rezultante hosi explorasaun upstream petróleu produzidu nian iha kampu sira Greater Sunrise prevee katak iha proporsaun 70% ba Timor-Leste no 30 % ba Austrália, sé hosi kampu sira Greater Sunrise sei dezenvolvidu liuhosi gazodutu ida ba Timor-Leste.

Nune’e mós iha proporsaun 80% ba Timor-Leste no 20% ba Austrália, sé hosi kampu sira Greater Sunrise sei dezenvolvidu liuhosi gazodutu ida ba Austrália.

Kampu gás nian sira no kondensadu Sunrise no Troubadour, ne’ebé baibain koñesidu nu’udar kampu Greater Sunrise, lokaliza besik kilómetru 150 iha sudeste Timor-Leste nian no kilómetru 450 iha noroeste Darwin, Territóriu Norte nian.

Parseiru atuál sira ba joint venture Sunrise nian maka hanesan Woodside (operadora) ho partisipasaun 33,4%, ConocoPhillips (30% fa’an ona ba Timor-Leste), Shell (26,6% fa’an on aba Timor-Leste) no Osaka Gas (10%).

Jornalista: Evaristo Soares Martins

Editór: Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!