iklan

NASIONÁL, HEADLINE, INKLUZAUN SOSIÁL

Timor-Leste no Portugal sei asina konvensaun seguransa sosiál

Timor-Leste no Portugal sei asina konvensaun seguransa sosiál

Konferénsia internasionál INSS, Ministériu Finansa, Aitarak-laran, tersa (28/06). Imajen Tatoli/Antónia Gusmão

DILI, 28 juñu 2022 (TATOLI)–Governu Timor-Leste liuhosi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) no Governu Portugal sei asina konvensaun kona-ba seguransa sosiál.

Prezidente Konsellu Administrasaun INSS, Longuinhos Armando Leite, hateten, selebrasaun konvensaun ne’e iha ámbitu selebrasaun aniversáriu INSS nian ba dala-lima (2017-2022).

“Aban kuandu Konsellu Ministru aprova atribuisaun poder hotu ona sei asina konvensaun entre Ministra Negósiu Estranjeiru Portugál ne’ebé sei reprezenta hosi Sekretáriu Estadu Seguransa Sosiál Portugal, Gabriel Gameiro Rodrigues Bastos,” Prezidente Konsellu Administrasaun INSS informa ba Agência Tatoli, iha Ministériu Finansa, Aitarak-laran, tersa ne’e.

Notísia relevante: INSS rejistu empreza ho adezaun fakultativu hamutuk 1,815

Maski nune’e atu implementa konvensaun ne’e presiza asina tan regulamentu, tanba konvensaun asina ona maka la asina regulamentu, entaun labele hala’o konvensaun ne’e.

“Vantajen hosi konvensaun ne’e atu haree liu ba serbisu hamutuk entre Portugal no Timor-Leste iha área seguransa sosiál,” nia akresenta.

Realiza konferénsia internasionál

Iha selebrasaun aniversáriu INSS ba dala-lima ne’e, INSS realiza mós konferénsia internasionál ne’ebé partisipa hosi oradór internasionál.

“Ami realiza konferénsia internasionál hodi selebra tinan-lima ezisténsia INSS iha Timor-Leste. Objetivu hosi konferénsia ne’e hakarak hatene dezafiu saida mak hasoru durante tinan-lima, hodi oinsá mak bele hadi’a di’ak liu. Ita hatene katak idade sei nurak maibé halo buat lubuk ona ba dezenvolvimentu sustentável iha Timor-Leste,” nia salienta.

Prezidente Konsellu Administrasaun INSS garante katak ho konferénsia ne’e hotu líder no tékniku sira bele hadi’a di’ak liután servisu iha área seguransa sosiál.

“Progresu servisu durante tinan-lima maka nafatin kontinua sistema kontributivu no naun kontributivu, lori dekretu-lei kona-ba fundu rezerva nian ne’ebé aprovadu ona hosi Konsellu Ministru. Aleinde ne’e subsídiu ferik-katuas ne’ebé transforma ona ba fali protesaun sosiál, estabelese ona mós sistema seguransa sosiál liuliu área informasaun nian ne’ebé hadi’ak di’ak liu ona no kontinua kapasitasaun ba rekursu umanu,” nia eskarese.

Durante tinan-lima hasoru dezafiu hanesan menus rekursu umanu, nune’e afeta ba atendimentu operasionál.  Alende ne’e infraestrutura liuliu edifísiu adekuadu tanba aban bainrua INSS mós sei fó atendimentu ba ferik katuas sira entaun edifísiu ne’ebé adekuadu.

“Ho konferénsia ne’e bele fanun tan empreza sira no traballadór bele adere-an iha sistema seguransa sosiál tanba objetivu hosi seguransa sosiál ne’e atu garante traballadór sira kuandu aban bainrua idade reforma ona nafatin iha rendimentu hodi nune’e moris ho dignu nafatin,” Longuinhos tenik.

Enkuantun, totál traballadór ne’ebé rejista iha INSS hamutuk 100.000 resin.

Jornalista   : Antónia Gusmão

Editora       : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!