DILI, 21 Maio 2022 (TATOLI)— Presidenti Kámara Komérsiu Indústria Timor-Leste (CCI-TL, sigla portugés), Oscar Lima rekonese tinan 20 restaurasaun independénsia, Timor-Leste (TL) sei nafatin dependensia ba importasaun husi rai liur.
Presidenti CCI-TL, Oscar Lima isplika, TL ukun rasik an ona, maibe setór privadu sira sei nafatin fraku, tanba durante ne’e mos nafatin dependensia ba importasaun husi rai liur hodi sustenta ekonomia rai laran.
Atu hatene kle’an liu kona-ba CCI-TL ninia hanoin durante tinan 20 TL restaura indepedénsia, maibé sei nafatin dependénsia ba importasaun rai liur, Jornalista Agência TATOLI, Mirandolina Barros Soares, hala’o entrevista eskluzivu ho Presidenti CCI-TL, Oscar Lima iha nia kna’ar fatin Acait, Dili, kinta (19/05/2022).
CCI-TL ninia hare’e durante tinan 20 ona TL restaura ninia indepedénsia, fator saida mak halo Timor nafatin dependénsia ba produtu importasaun rai liur?
Ita foin mak komesa ukun rasik an. Ita hotu-hotu hatene katak, ita nia setor privadu nasional sei fraku. Sira balun iha ona, balun komesa halo investimentu oituan-oituan, hanesan iha produtu kiik sira, no agrikultur hanesan hakiak manu. Buat balun ne’ebe mak bele investe ona, maibe ita presija iha industria sira ne’ebé bo’ot para atu bele akomoda. Tanba industria barak labele mai husi liur.
Ha’u atu dehan ita agora depende barak tebes husi rai liur. Uluk be’e mos ita depende mai hotu husi rai liur, mais agora komesa iha dadauk ona. Maibe ita atu hakarak ka lakohi ita nia industria ne’ebe fraku, ho nune’e buat barak sei mai husi liur. Se la mai husi liur ema atu han saida. Ne’ebé ita nia nesesidade ne’e obriga, atu ita tenki haruka sasan mai husi rai liur. Agora deit tinan 20 ona ita seidauk iha fabrika ne’ebe bo’ot. Ida ne’e ita koalia los deit, no fabrika kuandu emprezariu sira atu halo tenki iha ligasaun ho finansas.
Ha’u desde sai Presidente CCI-TL, hau koalia bebeik to’o ohin loron jurus komesa tun. Ami sei halo tan aproximasaun ho governu, halo oinsá mak atu aprova lalais sertifikadu rai nia, para bele sai hanesan garantia ba banku sira hodi bele hatun jurus. Ema brani bele halo industria, maibé prinsipalmente ita halo lai industria kiik sira. Se lahalo, maka buat hotu sei mai husi rai liur. Hakarak ka lakohi, ema iha TL presija han, presija susuben, presija buat hotu-hotu ne’ebe mak tenki mai husi liur. Ne’ebe Timor sei kontinua nafatin depende hela ba importasaun husi rai liur.
Oinsa papel CCI-TL nian servisu hamutuk ho governu hare’e ba produtu rai laran?

Ami halo ona proposta lubuk ida, koalia ho governu rasik, koalia ho Ministro Koordenador Asunto Ekonomiku no Ministro Turismo, Komersiu no Industria, nomos Ministro Agrikultura no Peskas. Ami koalia ho ministro sira ne’ebe mak ligasaun servisu ho CCI-TL. Ami halo buat sira ne’ebe bele ajuda. Tanba ne’e ita buka para atu fo fasilidades, bainhira ema hakarak investe karik, ita pronto atu apoiu.
Maibe, aat liu tan depois impase politika, ita tama kedas ba situasaun pandemia Covid-19. Ho Pandemia ne’ebe lori tempu tinan rua resin ne’e, halo mos empresariu barak taka sira ninia negosiu, tanba laiha orsamentu. Tanba ida ne’e, ita hotu hotu hein katak, ho Covid-19 ne’e agora komesa menus, ita bele halo oinsa para empresario sira ne’e bele hetan fali osan. Diversifika sira nia an ba iha, setores sira ne’ebe mak to’o agora seidauk halo. Ida ne’e mak ema hotu hein.
Setór privadu sira husu governu atu kapitaliza banku sira ne’ebe mak iha TL, hodi bele fo kredit, ho jurus kiik ba setor privadu nasional atu nune’e sira bele investe, ba area sira ne’ebe mak defisil, hanesan agrikultura no industria hodi bele bele fo servisu ba ema barak. Ho apoiu ne’e governu fo bele hetan retornu fasil liu. Mais se laiha apou, ne’e defisil atu bele lao. Kuandu jurus as ne’e defisil, maibe agora dadauk ita hare banku sira iha boa vontade, komesa atu fo kredit ho jurus tun dadauk, prinsipalmente Banku Nasional Komérsiu Timor-Leste (BNCTL) no banku sira seluk mos ha’u hare, komesa ona atu fo jurus ne’ebe kiik ba emprezariu sira.
CCI-TL ninia hare’e, emprezariu hira mak foku hare’e ba produtu rai laran hodi koopera ho governu, para bele hasa’e produsaun rai laran?

Numero emprezariu seidauk iha levantementu dadus. Maibe balun komesa halo ona, no balun komesa hatama ona produtu ba merkadu ka supermerkadu sira iha Dili laran. Ita nia supermerkadu sira ne’e, maske seidauk to’o. Maibe, ida ne’e halo atu ita Timor oan depende ba merkadu rai laran. Maske ida ne’e mos seidauk to’o, no konserteza sei haruka mai nafatin husi rai liur.
Los duni, agora ema sei halai liu ba hahan, hanesan batar, hare kulit to’o agora mos seidauk sufsiente. Ita espera katak sei iha, maibe agora sei iha inisiativa ida, no ema hotu-hotu, hakarak halo natar ho to’os batar tanba, sira rona projetu ne’ebe governu fo iha programa Cesta Bazika. Ida ne’e mos motiva ema, atu investe iha ne’eba.
Oinsa CCI-TL ninia kooperasaun ho agrikultur hodi dudu maluk agrikultur sira hodi bele kontinua produs produtu rai laran hodi bele hamenus produsaun rai liur?
Atu hakarak koalia los, CCI-TL nia papel hodi fo hanoin, ba empresario sira ne’ebe mak hakarak didika nia an ho atensaun ba ida ne’eba. CCI-TL mahon, ne’ebe liga entre governo ho empresario sira. Maibé hanesan mahon, sempre fo hanoin ba governu. Tanba, governu nia papel importante ne’e mak agrikultur. Ho nune’e Ministerio Agrikultura ninia papel importante tebes.
CCI-TL ne’e halo deit ligasaun entre emprezas ho ministerio. Ida ne’e deit laiha tan ajuda seluk. Tanba ne’e, ami hakarak papel politika ne’e governu tenki halo los, para bele fo benefisiu ba agrikultur sira. Tanba ne’e, presija apoiu husi governu atu buat sira ne’e bele la oho diak.
Tuir CCI-TL nia hare, produsaun importasaun husi rai liur saida deit mak barak liu iha Timor?

Agora ita hare,kuaze buat hotu mai husi rai liur, hanesan masin midar, masin susuben, fos, mina no hahan barak tebes mak sei kontinua mai husi rai liur. Exemplu, ita iha agrikultur ne’ebé produs fos, maibe la to. Ho nune’e tenke importa fos husi rai liur. Nune’e mos mina, ita iha nu’u ne’ebe barak, maibe ninia produsaun la barak, hoi da ne’e obriga emprezariu sira tenke haruka husi rai liur.
Ikus liu, senhor bele fo hela liafuan ka mensajen ruma relasiona ho dependensia importasaun produtu husi rai liur?
Ikus liu, ha’u atu husu atu ita hotu bele servisu hamutuk. Laos setór privadu deit, maibe ita Timor oan tomak, tenke iha hanoin saida mak ita atu kontribui ba ita nia pais ida ne’e.
Ita to’o ona tinan 20 restaurasaun independénsia no ita lalika eziji. Tanba, ita eziji deit mos la sufisiente tanba governu labele halo milagre. Governu labele halo buat hotu, mais ita mos buka atu kontribui saida ba pais ida ne’e. Ida ne’e mak hanesan Timor oan ita hotu tenki hanoin ida ne’e, fo kontribuisaun ne’ebe bele husi ida-idak nia kbi’it.
Jornalista : Mirandolina Barros Soares
Editóra : Armandina Moniz