iklan

DILI, POLÍTIKA

PN husu IGE, I.P koloka ekipamentu mellora intervensaun iha tempu udan

PN husu IGE, I.P koloka ekipamentu mellora intervensaun iha tempu udan

Ekipamentu pezadu IGE hasai sedimentasaun iha mota Manleuna. imajen/MOP

DILI, 11 janeiru 2022 (TATOLI)—Reprezentante povu iha uma fukun Parlamentu Nasionál (PN) husu ba Institutu Jestaun Ekipamentu, Institutu Públiku (IGE, siglá portugés), atu koloka ekipamentu pezadu iha terrenu mellora intervensaun emerjénsia ba normalizasaun ba estrada ne’ebé hetan estragu iha territóriu nasionál.

Notísia Relevante: IGE kontinua esforsu normaliza no hasai sedimentasaun

“Fó hanoin ba Institutu Jestaun Ekipamentu tau ekipamentu sira iha fatin ne’ebé ita sente akontesimentu dezastre ruma, entaun tenke halo intervensaun lalais hanesan ba estrada ruma ne’ebé presiza hetan atendimentu urjente,” Deputadu Fretilin, Antoninho Bianco, husu iha plenária Parlamentu Nasionál, tersa ne’e.

Nia husu mellora atendimentu públiku iha tempu udan hanesan ba estrada ruma kotu, dalan ne’ebé kuak, tahu, rai monu taka dalan ligasaun ba estrada sira-ne’ebé to’o ba iha postu administrativu sira oinsá presiza ateru hodi fasilita movimentu populasaun nian.

Aleinde, nia dehan, presiza servisu hamutuk entre Ministéiru Obra Públika (MOP) no Ministéiru Agrikultura no Peska (MAP) hodi haree mós irrigasaun ruma sobu karik oinsá halo normalizasaun hodi responde lalais no fasilita povu agrikultór aumenta produsaun iha rekuperasaun ekonómika.

“Hanesan Deputadu fó hanoin ba Governu hodi kolobora importante no tenke koordenasaun servisu,” nia dehan.

Deputada Frente Mudansa, Isabel Ximenes, husu presiza tau atensaun ba estrada iha aldeia Metir iha Bazartete, munisípiu Liquiça, tanba rai-kuak no rai-monu iha tempu udan monu-rai.

“Estada ne’e ninia kondisaun perigu makaas tan. Karreta bainhira liu, roda sorin atu labele liu ona iha kuak rua no estrada monu. Bainhira udan boot sei monu makaas tan mak karreta sei la liu hosi fatin ne’ebá ona, entaun sei hakotu tebes ligasaun hosi Liquiça. Sé mak atu sa’e ba Bazartete tanba unika estrada ida-ne’e mak aat ona ne’e,” nia dehan.

Deputada ne’e hato’o mós preokupasaun komunidade nian iha aldeia 10 hosi suku Atelari, Baguia, munsípiu Baucau, ne’ebé tinan barak ona estrada sempre laiha atensaun hosi parte relevante.

Iha suku Atelari ne’e, iha mós eskola ida maibé iha difikuldade bainhira tempu udan entaun estudante presiza hakur mota rua (2) mak to’o iha eskola ne’ebé fó mós perigu ba labarik sira-nia moris. .

Deputadu CNRT, Patrocinio Fernandes, hateten estrada liga hosi Urahou tama ba Turiscai iha tinan hirak liu-bá ateru hotu ona hodi fasilita movimentu populasaun ho lais, maibé agora tama iha situasaun udan defisíl tebes.

Nune’e mós, nia husu atu tau atensaun ba estrada ligasaun hosi Same mai Dili liu-liu estrada iha área Likibaulo ne’ebé sorin besik atu monu, no hela karreta ida-nia fatin bele liu maibé kle’ur ona seida’uk iha atensaun ruma hosi parte kompetente atu halo manutensaun ka normaliza.

Deputadu Fretilin, Dario Madeira, hateten estrada hosi Viqueque ba Uatulario no Uaturcarbau iha estarada tempu udan ne’e, rai-kuak naruk presiza atensaun ba halo ateru rai ka fatuk ruma hodi fasilita sirkulasaun transporte nian.

Tuir nia, iha loron hirak liu-ba udan boot ne’e ponte ligasaun hosi Viqueque Villa ba postu administrativu Lacluta ne’e kotu tiha ona, mezmu ameasa ne’e antes tiha ona maibé laiha normalizasaun ruma hosi Governu.

Hatán ba kestaun ne’e, Ministru ba Asuntu Parlamentár no Komunikasaun Sosiál (MAPKOMS), Francisco Jéronimo, hateten sei enkamiña preokupasuan sira-ne’e ba parte tutela hodi bele tau atensaun no tau iha konsiderasaun.

Notísia Relevante: IGE, I.P simu pedidu hamutuk 411 loke estrada iha área rurál

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximens

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!