DILI, 28 jullu 2021 (TATOLI)—Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), apela ba nasaun hotu-hotu iha mundu atu serbisu hamutuk unidade, nune’e bele elimina hepatitis iha tinan 2030.
“Futuru livre hosi moras hepatitis ne’e ita bele atinji ho esforsu ida-ne’ebé unidu. OMS apela ba nasaun hotu-hotu atu serbisu hamutuk hodi elimina virál hepatitis nu’udár ameasa saúde públika iha 2030. Eliminasaun infesaun krónika ho hbv ne’e kondisaun ida-ne’ebé raru atu kura kompletamente, tanba ne’e, OMS ne’ebé enfaze liu ba estratéjia preventiva sira hanesan administrasaun doze iha partu no doze tolu hosi hepatitis B vasina iha infánsia,”Reprezentante OMS iha Timor-Leste (TL), Arvind Mathur, apela iha ámbitu selebrasaun loron mundiál hepatitis, iha otél Novo Turizmu, kuarta ne’e.
Notísia relevante:OMS apoia ekipamentu protesaun pesoál ba MS
Nia dehan, loron mundiál hepatitis ne’e, selebra kada tinan iha loron 28 jullu, atu fó-hanoin kona-bá virus hepatitis, inflamasaun ida iha aten ne’ebé lori kauza ba moras aten no kankru Hepatocelular.
Tanba ne’e, tema ba tinan ida-ne’e maka ‘hepatitis labele hein’. Ho ema ida mate kada segundu 30 hosi moras hepatitis, maske iha krize COVID-19 atuál, maibé labele hein atu foti asaun kontra virus hepatitis.
Tuir OMS katak, eliminasaun no kontrolu ba virus hepatitis B no C, nia iha meta ida ne’ebé idealmente nasaun hotu-hotu tenke alkansa, inklui Timor-Leste no globalmente, maioria hosi virus hepatitis relasiona ho morbidade no mate kauza hosi hbv no hcv.
Nia mós informa katak, moras hcv króniku bele kura kompletamente ona, tanba foin lalais introdús droga ne’ebé hanaran Direct Acting Antiviral agents ka DAAS ne’ebé administrasaun oralmente efetivu, seguru liu, no fásil tebes atu uza, ezemplu, ema bele foti bazeia ba preskrisaun-sein kualkér supervizaun médiku-ruma.
Iha fatin hanesan Vise-Minsitru Saúde, Bonifácio ‘Maucoli’ dos Reis konsidera selebrasaun ne’e ho ojbetivu atu hasa’e konsiénsia ema ida-idak, familia no komunidade kona-bá moras hepatitis no iha nesesidade urjente ba ema hotu-hotu atu halo esforsu hodi elimina hepatitis nu’udár ameasa boot ba saúde públika iha tinan 2030.
Nia esplika, hepatitis nu’udár moras infesioza ida-ne’ebé halo inflamasaun iha ema-nia aten no kauza moras grave ba aten no kauza karsinoma hepatoselulár.
Iha virus variante lima ne’ebé kauza hepatitis virál maka hanesan A.B. C. D no E, maibé hepatitis virál B no C kauza komún liu hotu.
Maucoli husu atu keta haluha katak, iha mós kauza infesaun helmintiaze ka parazita balun no mós fatór risku no predispozisaun barak ne’ebé bele ajuda hamosu no hatodan moras ne’e.
Fatór sira ne’e mak hanesan estilu moris la saudável, bebidas alkólika, sigaru, ai-han enlatadu balun ne’ebé kontaminadu ho produtu kímiku karsinojéniku no seluk tan.
Relatóriu Globál hosi OMS katak, estimadamente ema hamutuk millaun 354 ne’ebé moris ho virus hepatitis B ka C iha sira-nia isin.
Relatóriu ne’e mós hatudu katak ema millaun 1.4 ne’ebé mate anualmente tanba infesaun aguda nomós kankru hepatoselular, inklui hepatitis hasa’e taxa mortalidade ba ema hirak ne’ebé moris ho HIV iha sira-nia isin.
Dadus hosi Banco de Sangue mós revela katak, ba ema sira-hotu ne’ebé ba halo doasaun raan iha banco de sangue hatudu katak iha 6.5% prevalénsia ba hepatitis B entre populasaun jerál.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Cipriano Colo