iklan

NASIONÁL, COVID-19, HEADLINE, POLÍTIKA

Komisaun A presiza diskute kle’an proposta-lei alterasaun ba eleisaun prezidensiál  

Komisaun A presiza diskute kle’an proposta-lei alterasaun ba eleisaun prezidensiál   

Eis Ministru Administrasaun Estatal, Tomás do Rosário Cabral. Imajen TATOLI/Evaristo Soares Martins.

DILI, 02 juñu 2021 (TATOLI)—Eis Ministru Administrasaun Estatal, Tomás do Rosário Cabral, husu Komisaun A ne’ebé trata asuntu Justisa no Konstitusionál atu halo diskusaun kl’ean ba proposta-lei alterasaun ba eleisaun prezidensiál.

Notísia Relevante: MAE-STAE halo preparasaun téknika Eleisaun Prezidensiál marsu 2022

Tomás do Rosário Cabral hateten, oras ne’e públiku hahú debate ona kandidatura sira maibé sei konvoka hosi Prezidente Repúblika iha janeiru tinan oin, tanba kandidatu prezidensiál ne’e kandidatu individuál ne’ebé mak apoia hosi partidu polítiku no koligasaun partidária sira.

“Ami husu Komisaun A, Ministériu Administrasaun Estatal, STAE no CNE tenke diskute matéria ho kle’an hodi hatuur sasán ne’e iha fatin,” Tomás Cabral informa ba jornalista sira, hafoin diskute projetu-lei eleisaun munisipál, projetu-lei podér lokál no dezentralizasaun administrativa ho Komisaun A, iha Parlamentu Nasionál, kuarta ne’e.

Eis Diretór Jerál STAE ne’e seidauk haree esbosu-lei ne’e, maibé importante mak proposta-alterasaun ne’e labele iha kontradisaun ho funsionamentu normál no kontradisaun konstitusaun repúblika.

Nia husu labele tau interese polítiku iha prosesu lejizlasaun ne’e, tanba votasaun ne’e diversifikada la’ós obrigatóriu no resensiamentu eleitorál mak obrigatóriu.

“Se ita impede hamate demokrásia. Ha’u haree no akompaña  hela depois Konsellu ministru aprova, sira hakarak loke sentru votasaun paralelu ida iha Dili, intensaun saida. Sentru paralelu nia atu koadjuva ho sé, nia atu tama ba munisipiu ida-ne’ebé, nia atu tama ba suku ida-ne’ebé, nia atu tama ba postu administrativu ida-ne’ebé,” Eis ministru ne’e preokupa.

Nu’udar Eis Diretór Jerál STAE koñese di’ak prosesu eleitorál tomak, maibé dahuluk rona sentru votasaun paralelu iha Dili de’it.

“Sidadaun ida lakohi ba vota  iha foho, nia ba muda nia kartaun eleitorál maibé agora hakarak loke sentru votasaun paralelu entaun hotu ne’e ita atu hatene bulletin votu hira, lista saida mak ita atu  tau iha-ne’ebá, apuramentu munisípiu  nia atu ba ne’ebé,” nia dehan. 

Notísia Relevante: Horta konsidera alterasaun Lei Eleitorál PR presiza iha espíritu Konstituisaun

Se ida-ne’e mak akontese duni hodi halo mudansa ba lei tenke asume responsabilidade, sidadaun iha direitu atu husu ba Supremu Tribunál ba Justisa fiskalizasaun estra-konstitusionál ba alterasaun sira-ne’e.

Loloos prosesu eleitorál sira-ne’e di’ak hela, tanba iha kartaun eleitorál ne’e hakerek unidade jeográfia maibé sentru paralelu ne’e ninia unidade jeográfia iha-ne’ebé.

“Ida-ne’e teória ha’u foin rona, teória ne’e  iha órgaun eleitorál laiha, ne’e teória foun ho karáter polítiku, proposta alterasaun CNRT sei diskute. Kuandu la tama ona mandatu konstitusionál ami haruka ba supreme tribunál justisa fiskalizasaun estra-konstituisionalidade, tanba ida ne’e interese polítiku,” nia argumenta.

Hatán ba preokupasaun ne’e, Vise-Prezidente Komisaun A, Deputadu Francisco de Vasconcelos, hateten Governu aprezenta ona apkote ida kompostu hosi alterasaun datoluk ba lei númeru 5/2006, 28 dezembru kona-ba órgaun administrasaun eleitorál, alterasaun dahuluk ba lei númeru 6/2016, 25 maiu kona-ba Lei resenseamentu eleitorál no proposta-lei alterasaun daneen ba lei 7/2006, 28 dezembru, kona-ba Lei eleitorál ba Prezidente Repúblika.

“Proposta-alterasaun ba lei tolu ne’e baixa ona mai Komisaun A. Ami sei trata proposta-alterasaun tolu ne’e ho karáter urjénsia, tanba ita hotu hatene katak fulan-agostu no setembru hanesan ne’e halo ona aprezentasaun lista kandidatura ba Prezidénsia Repúblika no semana oin sei halo diskusaun,” nia dehan. 

Deputadu Bankada PLP ne’e hateten, Komisaun A sei rona opiniaun sira hosi Eis Prezidente Repúblika, Ministru Administrasaun Estatal sira no Eis Diretór STAE sira kona-ba proposta-alterasaun hirak ne’e.

“Ita sei rona sira-nia hanoin hakarak mantein lei vijente ka aseita ho proposta alterasaun no ami mós seidauk haree didi’ak dubstánsia proposta-alterasaun ne’e,” nia dehan.

Notísia Relevante: Alterasaun Lei Eleitorál ba PR fasilita votante iha ámbitu COVID-19

Jornalista: Evaristo Soares Martins

Editór: Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!