iklan

NASIONÁL, HEADLINE

Liberta povu hosi mukit labele hasees ema-ida iha prosesu dezenvolvimentu

Liberta povu hosi mukit labele hasees ema-ida iha prosesu dezenvolvimentu

Prezidente Repúblika,Francisco Guterres Lú Olo. Imajen Tatoli/António Gonçalves.

DILI, 28 agostu 2020 (TATOLI)—Prezidente Repúblika, Francisco Guterres “Lú Olo” hato’o mensajen ba loron konsulta populár hodi reafirma atu liberta povu hosi kiak no mukit labele hasees ema-ida iha prosesu dezenvolvimentu nasaun nian.

Notísia Relevante: PR Lú Olo: “Timoroan manan funu ho timoroan nia kbiit rasik”

Xefe Estadu haktuir, iha 30 agostu 1999, timoroan hotu deside lakohi autonomia espesiál ho Indonézia tanba ukun rasik-aan mak dalan-loos liu nu’udar povu no nasaun.

Prezidente Repúblika hateten fila fali katak referendu ne’e akontese nu’udar rezultadu hosi timoroan nia luta rasik ho brani no determinasaun, ne’ebé lideransa sira luta husu referendu hosi kedas 1983.

Pedidu sira-ne’ebé tama iha FRETILIN ninia planu pás 1983, akontese duni iha 1999. Timor-Leste mós hakarak hakotu konflitu ho Indonézia maibé TL lakohi lakon nia direitu atu ukun-aan. Se Timoroan la halo luta libertasaun nasional, se komunidade Internasional la rekoñese luta no la halo presaun, ONU mós la mai halo referendu.

Xefe Estadu hateten, Timoroan sira brani kaer luta  iha rai-laran no iha rai-li’ur ho apoiu hosi belun sira, nu’udar Governu, Organizasaun Solidariedade ka hosi ema idak-idak, iha mundu tomak, mak ita konsege hala’o ita-nia direitu ba auto-determinasaun no independénsia, iha 30 agostu 1999.

“Ita liberta ona Pátria! Ita seidauk liberta ita-nia povu! Ita hakarak ita-nia oan sira atu moris ho haksolok, saúde diak, ba eskola, han loron-loron, sai matenek tanba sira mak sei lori ita-nia istória luta hosi jerasaun ba jerasaun. Sira mak ita-nia futuru no rai ida-ne’e nian. Atu ida-ne’e akontese, ita labele hasees ema ida hosi prosesu dezenvolvimentu nasionál.  Ita hotu iha direitu hanesan, mane ka feto, katuas, ferik ka klosan ka labarik. Ita presiza haburas domin, dame no justisa sosial,” Mensajen Xefe Estadu nian iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pité, Dili, sesta ne’e.

Eis Prezidente PN ne’e fó hanoin, Timor-Leste pertense ba Timoroan hotu-hotu no nia mós Prezidente hotu-hotu nian no ba ema hotu tanba ne’e hamutuk fó onra ba erói nia pátria.

“Ita rekoñese beibeik sira-ne’ebé mate iha tempu luta. Ita fó respeitu ba ita-nia kombatente sira ne’ebé sei moris! Ita hamutuk hametin ita nia Estadu Direitu Demokrátiku! Mai ita hamutuk liberta ita-nia povu hosi kiak no mukit!,” Xefe Estadu hateten.

Iha mensajen Xefe Estadu nian fó hanoin ba Timoroan hotu katak, iha 30 agostu 1999, ho brani no determinasaun, povu Timor hakaat ba fatin votasaun.

“Ema ida, votu ida!  Ita liu rihun atus tolu, iha fatin-fatin,  ita hili, liuhosi votu sekretu, lakohi autonomia ho Indonézia. Ho rezultadu referendu, mehi ukun rasik-aan sai tebes duni bainhira ita Restaura ita-nia Independénsia, iha 20 maiu 2002. Referendu ne’e mosu nu’udar rezultadu hosi ita-nia luta rasik atu hatuur Timor-Leste nu’udar nasaun livre no independente,” nia dehan. 

Jornalista: Nelia Borges

Editór: Cancio Ximenes

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!