iklan

OPINIAUN

Perspetiva akadémika ba “hakotu” polémika ho utiliza modelu analiza ‘Framing’ Robert Entman

Perspetiva akadémika ba “hakotu” polémika ho utiliza modelu analiza ‘Framing’ Robert Entman

Hakerek nain, Rafael Ximenes de A. Belo.

Hosi:

Rafael Ximenes de A. Belo

 Antesendente

Komunidade akadémika inkluzivamente estudante, tantu ativu, finalista ka alumni Komunikasaun Sosiál, ko’alia kona-ba Analiza Mídia, hakerek-na’in hanoin la’ós novidade. Hakerek-na’in hateten nune’e, tanba iha, iha Timor-Leste, iha kurríkulu Departamentu Komunikasaun Sosiál, iha matéria espesífika ida hanaran “Analisa dos Media”, tantu iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) no mós Universidade Oriental Timor Lorosa’e (UNITAL), inklui mós institutu akadémiku sira, iha mundu, ne’ebé iha estudu ka kursu Komunikasaun Sosiál.

Substánsia ka konteúdu matéria eh disiplina espesífika ida ne’e, aborda no aprofunda kona-ba ANALIZA KONTEÚDU (Analiza konteúdu-content analysis: oinsá uza chek list no uza kategoria no indikadór no Analiza diskursu (discourse analysis), ANALIZA SEMIOTIKA (Vizuál, Audio no Audio-vizuál) no ANALIZA FRAMING (Modelu analiza framing no Aplikasaun modelu analiza framing), ho tan Analiza Modelu “Bala-Musan” ka teória daun hipodermika (Hypodermic Nedle Theory), Model Use & Gratifications no Model Agenda Setting.

Inklui, APLIKASAUN TEÓRIA NICHE (MEDIA ECOLOGY): Maneira sukat kompetisaun entre media (Maneira sukat “Breadth”  no Maneira sukat “Overlap”), PESKIZA RATING (Rating survey):Determina efisiénsia publisidade liuhusi presu publisidade no sirkulasaun, Halo kontajen ba “rating”, HUT/PUR (House Using Television/Person Use Radio) no Audience share.

PESKIZA KOMUNIKASAUN: relasaun públika, organizasaun no komunikasaun merkadoria (marketing), ne’ebé kompostu husi Sosiál audit, Audit komunikasaun organizasaun, Analiza rede komunikasaun), Estudu Korelasionál (simples no multipla). Nune’e mós, Literasia Media (Media Literacy): analiza bá konteúdu notísia ho baze kódigu konduta, kódigu étika deontolójiku, lei komunikasaun sosiál no prinsípiu universál jornalizmu nian no selseluk tan.

Fundamenta ba substánsia “analisa dos media” sira ne’e, hakerek-na’in nu’udar sidadaun ida hakarak ezerse mós direitu tuir mandatu konstitusionál, artigu 40 (Liberdade imprensa no espresaun), hodi espresa mós hanoin ka ideia, hanesan alumni Komunikasaun Sosiál ida, nu’udar kontribuisaun ki’ik ida (direta ka indireta), ne’ebé (karik) bele konsidera ka utiliza, tantu iha périodu atuál ka tempu ruma tuirmai, iha ámbitu ba solusiona polémika entre Jornalista ka/no Asosiasaun Jornalista sira ka seluk tan, iha kategória saida de’it.

Iha artigu ida ne’e, hakerek-na’in hakarak aprezenta hanoin balun liga ho eleisaun reprezentante jornalista ba iha CI, ba mandatu tinan haat tuirmai. Primeiru ba TLPU (Timor-Leste Press Union), iha loron 27 fulan-juñu 2020, la iha problema ida. Segundu, bá AJTL (Asosiasaun Jornalista Timor-Leste), iha loron 4 fulan-jullu 2020, iha Salaun Delta Nova KComoro).

Relasiona ho atividade eleisaun daruak ho AJTL ne’e mak, depois tuirmai hetan reasaun husi jornalista timoroan sira balun nune’e mosu diverjénsia idea, nu’udar ezersísiu demokrasia ida (karik) entre jornalista sira no mós Konsellu Imprensa (CI, sigla portugés)-nu’udar na’in ba prosesu tuir nia estatutu, relasiona ho SUBSTÁNSIA inklui PROSESU balun, husi Eleisaun ba Reprezentante Jornalista iha CI.

Hahú argumenta ka “husu no hatan” malu entre jornalista sira no mós parte envolvida iha prosesu eleitorál iha rede sosiál liliu Facebook no mós media (imprensa, elektróniku no online) sira, tuir observasaun hakerek-na’in nian, liga ho kazu ba hili reprezentasaun jornalista iha CI no ikusmai mosu petisaun ida, haktuir ba artigu 48 (Direitu petisaun nian) Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (K-RDTL) ho abaixo assinado husi jornalista sira ne’ebé ativu iha prosesu kobertura no redasaun hamutuk na’in 31; balun husi AJTL, balun husi TLPU (nu’udar jornalista no la reprezenta organizasaun).

Tanba ne’e, hakerek-na’in nu’udar sidadaun hakarak ezerse mós direitu ida tuir mandatu konstitusionál, artigu 40 (Liberdade ko’alia no informasaun nian), hodi espresa mós hanoin ka ideia, hanesan alumni Komunikasaun Sosiál ida, hodi kontribui (direta ka indireta) bá iha área komunikasaun sosiál, iha ámbitu polémika entre petisionáriu (jornalista) ho CI (Entidade administrativa independente ne’ebé atua ba iha setór komunikasaun sosiál…).

Loos duni, hanesan ita hotu (komunidade media) ka públiku enjerál inklui mós hakerek-na’in akompaña katak, prosesualmente, petisaun ne’ebé hetan abaixo assinado husi petisionáriu na’in 31 enkamiña ona bá Tribunál Rekursu (TR), Parlamentu Nasionál (PN) no mós governu liliu Ministériu Asuntu Parlamentár no Komunikasaun Sosiál (MAPKOMS) no Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) no ACC mós ba entidade relevante balun ne’ebé dinamiza iha setór komunikasaun sosiál.

Husi prosesu ida ne’e, iha ona mós dialógu entre reprezentante jornalista na’in 31 ne’ebé asina petisaun ho CI rasik, dalarua ona, fasilita husi MAPKOMS, hodi esplora ideia, razaun no lójika fundamentál sira tuir lei, ba buka konkluzaun ida husi polémika entre parte rua ne’e.

Ligadu ho “esperiénsia” ka kazu ne’e, bazea ba konteúdu Analisa dos Media, entre analiza sira seluk temi ona iha paragrafu sira uluk, hakerek-na’in nu’udar alumni Komunikasaun Sosiál ida, sujere atu utiliza ANALIZA FRAMING nu’udar maneira ba buka solusaun ida.

Enkuadramentu teóriku, modelu no métodu

Saida mak Analiza Framing? Simplesmente, analiza framing ne’e katak halo frame (membingkai) ka halo “moldura” kona-ba akontesimentu ida. Analiza Framing uza atu buka hatene oinsá perspetiva ka maneira haree ne’ebé jornalista uza atu halo selesaun ba issue (kestaun) no hakerek notísia (Sobur, 2001:162);

Analiza Framing nu’udar métodu fornesimentu realidade iha ne’ebé ninia verdade (lia-loos) kona-ba akontesimentu ida la halo tuir ho totál, maibé halo fali ho “suave” (lembut), ho fó tendénsia bá aspetu sira determinadu, ho utiliza terminolojia sira ne’ebé iha konotasaun determinadu, ho ajuda foto, karikatura no materiál ilustrasaun sira seluk (Sudibyo, 2001:186). Ho liafuan seluk oinsá realidade ida halo ba frame ida, konstrui no halo signifikansia husi media.

Iha analiza framing hamosu pergunta, tanbasá akontesimentu X ne’e halo ba notísia? Tanbasá akontesimentu seluk la halo ba notísia? Tanbasá fatin ida no parte ne’ebé envolve diferente maibé ninia akontesimentu hanesan? Tanbasá realidade ida definidu ho maneira determinada? Tanbasá parte ka angúlu determinadu mak hamosu no la’ós ida seluk? Tanbasá faktu determinadu mak hamosu duke ida seluk? Tanbasá hamosu fonte notísia X no la’ós fonte notísia seluk ne’ebé mak entrevista ona?

Tanba ne’e, analiza framing ne’e nu’udar análize ne’ebé halo frame bá realidade (akontesimentu, individu, grupu no seluktan) ne’ebé mak media ida halo. Framing ne’e nu’udar prosesu konstrusaun. Signifika, realidade ida halo signifikánsia no rekonstrui ho maneira no signifikánsia determinada.

Iha analiza framing, iha modelu sira hanesan modelu analiza Murray Edelman, Robert N. Entman, William A. Gamson, Zhongdang Pan no Gerald M. Kosicki. Espesifikamente, relasiona ho “polémika”  ne’e, hakerek-na’in aprezenta MODELU NO MÉTODU framing tuir Robert N. Entman (Erriyanto, 2002:188).

Robert N. Entman ne’e profesór universitáriu ida. Nia hala’o ninia atividade létiva sira iha George Washintong University ho lori matéria Media no Asuntu Públiku. Robert N. Entman hanesan akadémiku, nia mós hetan prémiu, iha 2012, husi Alexander Von Humboldt Foundation no selseluk tan.

Analiza Framing tuir Robert Entman iha dimensaun rua: selesaun ba isu no presaun ka tendénsia aspetu sira determinadu husi realidade ka isu (Erriyanto, 2002:187). Selesaun ne’e relasiona ho hili ka eskolla faktu sira.

Enkuantu, presaun ka tendénsia aspetu sira determinadu husi realidade ka isu ne’e relasiona ho hakerek faktu sira. Katak, oinsá uza liafuan, fraze, imajen, gráfiku no seluktan ba audiénsia.

Haktuir ba hanoin Robert Entman, hakerek-na’in konsidera katak analiza framing ne’e oinsá ema idaidak, individualmente ka grupu, konstrui ka rekonstrui realidade ida, foti ángulu ida ba isue ida, tuir nia perspetiva ka objetivu no misaun rasik ka kómun. Ezemplu, liuhusi artigu ne’e, hakerek-na’in hakarak “hamosu” hanoin balun ho uza modelu no métodu analiza framing Robert N. Entman hodi halo análize, halo ipoteze no sínteze, ba situasan balun ne’ebé mensionadu iha leten, ho perspetiva rasik (bele konkorda eh lae).

Métodu analiza Framing Robert Entman mak: 1) Define Problema (Define Problems):Oinsá haree ba akontesimentu ida? Nu’udar saida? Ka nu’udar Problema saida? 2)Diagnosa Kauza (Diagnose Causes): Akontesimentu ne’e mosu tanba saida? Saida mak konsideradu nu’udar kauza husi problema ne’e? Se mak konsideradu nu’udar autór ba hamosu problema ne’e?.

3)Halo julgamentu Morál (Make Moral Judgement): Valór morál saida mak iha atu esplika problema ne’e? Valór morál saida mak uza atu halo lejitimasaun ka delijitima asaun ruma? No, 4)Tratamentu Rekomendasaun/Sujestaun Remédiu (Treatment recommendation/Suggest remedies):Solusaun saida mak sujere atu evita problema ne’e?

Bazea ba Métodu analiza Framing Robert Entman, hakerek-na’in foti informasaun balun ne’ebé publikada husi media internasionál, liliu iha notísia Agência Lusa, atu nune’e iha posibilidade, parte interresadu ka lee-na’in eh sani-na’in sira atu refleta hamutuk bazea ba Lei Komunikasaun Sosiál no Estatutu CI rasik.

Análize no rezultadu

Relasiona ho kronolojia balun iha leten, bainhira utiliza métodu analiza framing Robert Entman. Iha ne’e, hakerek-na’in hafahe ba oin rua, ida, jornalista sira ne’ebé mak asina petisaun no rua mak parte CI liuhusi deklarasaun sira ne’ebé publika iha media:

  1. Petisaun husi jornalista sira
  • Define (saun) Problema: Jornalista Vs CI
  • Diagnosa Kauza (Diagnose Causes): Kestiona Legalidade Eleisaun ne’ebé Organiza husi Konsellu Imprensa (iha ámbitu eleisaun reprezentante jornalista husi AJTL ba CI);
  • Halo julgamentu Morál (Make Moral Judgement): (Petisionáriu) Konsidera eleisaun ne’e la tuir lei númeru 5/2014 kona-ba Komunikasaun Sosiál nian no dekretu lei númeru 25/2015 Estatutu Konsellu Imprensa nian;
  • Tratamentu Rekomendasaun/Sujestaun Remédiu (Treatment recommendation/Suggest remedies): Proteje liberdade imprensa no espresaun hahú ho preteje lei komunikasaun sosiál;
  1. Husi Parte CI (deklarasaun autoridade másima CI, hakerek-na’in sita husi notísia Lusa)
  • Define (saun) Problema: Jornalista ho ativista sein problema tanba estatutu permite (Estatutu AJTL, Kapítulu IX Artigu 10 (Membru) no artigu 11 (Tipu Membru AJTL nian);
  • Diagnosa Kauza (Diagnose Causes):..em causa está o conceito de jornalista..”-Lusa (08 julho 2020)
  • Halo julgamentu Morál (Make Moral Judgement): Konsidera jornalista ho ativista (“Quando a liberdade de expressão e de imprensa está garantida, sou jornalista, mas quando está risco ou banida sou ativista”- Lusa (08 julho 2020);
  • Tratamentu Rekomendasaun/Sujestaun Remédiu (Treatment recommendation/Suggest remedies):“…Espírito de ativismo continua…(..), reconhecendo vários tipos de jornalismo”- Lusa (08 julho 2020);

Bazea ba rezultadu analiza ho utiliza métodu analiza framing Robert Entman ne’e, ba parte rua envolvida iha polémika ne’e, hakerek-na’in ho “limitasaun” ne’ebé iha, hamosu sínteze ka konluzaun ida katak: Parte rua idaidak defende nia argumentu no razaun tanba iha komprensaun no interpretasaun diferente kona-ba Lei Komunikasaun Sosiál no Estatutu CI, iha ámbitu eleisaun reprezentante jornalista ba iha CI.

Tanba ne’e, ho diferensia ideia no interpretasaun ne’e, haktuir bá pólemika ne’ebé iha, hakerek-na’in konsidera nu’udar “esperiénsia” foun ida, lisaun foun ida, atu ita aprende hamutuk, refleta no buka hadi’a di’ak liután ho idaidak nia kompeténsia, kbiit no esperiénsia atu promove no defende interrese públiku no estadu liuhusi promove, defende, valoriza no dignifika liberdade imprensa no liberdade espresaun ho responsabilidade, integridade, kredibilidade, izenta no rigór. Nune’e, buat ne’ebé di’ak ona, hamutuk ita halo di’ak liután no buat ne’ebé seidauk di’ak, hamutuk ita halo esforsu koletivu ida, tuir idaidak nia responsabilidade, dever no kompeténsia, ba interrese hamutuk ida, halo sai di’ak.

Atu to’o iha meta ida ne’e, hakerek-na’in rekoñese katak ho kbiit natoon ne’ebé iha, nu’udar sidadaun ida, sujere mós hanoin balun hanesan tuirmai:

  • Promove nafatin dialógu ho banati kultura “nahe-biti”, rekoñese malu no aprende hamutuk liuhusi esperiénsia sira, hodi buka kompleta malu, tuir tradisaun timoroan nian, nu’udar alternativu di’ak ida ba solusiona konflitu ka polémika ruma;
  • Hakru’uk de’it ba Lei Komunikasaun Sosiál no lei seluk ne’ebé vigora no adota Timor-Leste no mós prinsípiu no norma universál jornalizmu nian sira tuir idaidak nia área juridisaun (direitu, dever, kompeténsia no inkompatibilidade);
  • Banati no kumpre de’it bá artigu sira ne’ebé deskreve iha Estatutu (CI), nu’udar organizadora ba eleisaun, tantu ba jornalista (reprezentante) ka media-na’in sira;
  • Halo definisaun no separasaun nafatin entre vida profisionál ho pesoál, nune’e bele fasilita malu di’ak nafatin iha aspetu komunikasaun no kolabarasaun iha kualker atividade, tantu iha vida profisionál nune’e mós pesoál, atu hamutuk nafatin hakat bá oin ho esperansa no domin ba objetivu hamutuk ida;

Nota: Artigu opiniaun ne’e responsabilidade pesoál nu’udar sidadaun hodi ezerse nia direitu ba liberdade imprensa no ko’alia, ne’ebé konsagra mós iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste!

BIBLIOGRAFIA

    1. Estatutu AJTL (Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e).
    2. 2. http://noticias.sapo.tl/portugues/lusa/artigo/29160953.html.
    3. Kriyantono, Rachmat (2006). Teknik Praktis Riset Komunikasi. Edisi Pertama, Penerbit Kencana Prenamedia Group, p.276.
    4. Lei Komunikasaun Sosiál (2016), 3o Edição, fevereiro;
    5. Subiakto (2005). Metode Penelitian Komunikasi, Makalah Pada Minat Studi Media dan Komunikasi, Pascasarjana Unair.

Hakerek nain Alumni Departamentu Komunikasaun Sosiál, UNTL

E-mail:rafael.enf009@gmail.com

Facebook: Rafy Belo ATL

iklan
iklan

One Comment

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!