iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, COVID-19, HEADLINE

BCTL-Governu Selebra Akordu Jestaun ba Implementasaun Moratoria Kréditu

BCTL-Governu Selebra Akordu Jestaun ba Implementasaun Moratoria Kréditu

Ilustrasaun Moratoria Kréditu. Imajen/Espesiál

DILI, 22 jullu 2020 (TATOLI) – Banco Central Timor-Leste (BCTL) hamutuk ho Ministériu Koordenador Asuntu Ekonómiku (MKAE) no Ministériu Finansa (MF) asina ona akordu ba jestaun operasionál implementasaun moratoria kréditu ba sidadaun ba komprimentu obrigasaun emerjente iha ámbitu Polítika ekonómika hodi resposta ba situasaun COVID-19.

Akordu ne’e asina hosi Governadór BCTL, Abrãao Vascoselhos, no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Joaquim Amaral inklui Ministru Finansa, Fernando Hanjam.

Tuir nota ofisiál ne’ebé Agência Tatoli asesu, relata katak programa ne’e sei jere husi Banku Sentrál, ne’ebé sei halo pagamentu ba instituisaun kréditu inklui disemina informasaun relevante kona-ba aplikasaun ne’ebé mak sei simu, aprova no rejeita hosi instituisaun kréditu sira no montante ne’ebé sei selu ba kada instituisaun kréditu sira.

“Medida ne’e atu hamenus impaktu ekonómiku negativu tanba impaktu hosi surtu COVID-19 nian, espesiálmente ba ninia efeitu finanseira ba empreza sira no mós individuál inklui permite redúz kustu empréstimu durante fulan tolu, nune’e redúz risku hosi inkumprimentu no hases hosi likidez ne’ebé sei bele uza ba rekupera ekonomia,” refere nota ne’e ne’ebé fó sai iha kuarta ne’e.

Notísia Relevante: Estadu Sei Selu Osan-Funan 60% ba Sidadaun Ne’ebé iha Kréditu

Iha biban ne’e, BCTL informa mós ba públiku katak hafoin asina akordu ba jestaun operasionál ne’e, kliente hosi instituisaun kréditu sira bele aplika liuhosi plataforma online dedikada ba programa ida ne’e, ne’ebé mak dezenvolve hosi BCTL.

Iha loron 08 maiu 2020, Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministu aprova proposta Dekretu-lei ne’ebé hatuur moratóriu kréditu ne’ebé sidadaun sira halo iha banku finaseiru sira.

Sei iha redusaun ba porsentu 40 iha períodu fulan-tolu sub-sekuente bainhira diploma ne’e tama iha vigór no obrigasaun pagamentu jurus, ne’ebé sei responsabiliza hosi sidadaun ne’ebé halo kréditu no restante porsentu 60 sei selu hosi Estadu.

Aprovasaun Dekretu-Lei ne’e atu apoia moratóriu ne’ebé kooperasaun Banku Sentrál no Banku Komersiál liuhusi Governu loke dalan legál hodi atribui rekursu públiku atu implementa medida ba realidade impaktu pozitivu ba sidadaun sira.

Pakote setór ekonómiku iha mós komponente kréditu ne’ebé prevee osan millaun $19,6, maibé iha implementasaun tenke verifika ida pur ida, nune’e bele iha posibilidade atu redúz fali estimativu ka tetu ba kustu ne’ebé Governu hatuur.

Ba medida kréditu ne’e rasik, Governu halo estimasaun purvolta millaun $3,5 hodi bele implementa fó moratóriu ka kmaan ba sidadaun sira ne’ebé halo kréditu iha Banku Komersiál no insitituisaun finaseiru.

Iha loron 05 juñu 2020, Prezidente Repúblika, Francisco Guterres ‘Lú Olo’ promulga Dekretu-Lei atu Estadu bele selu funan porsentu 60 ba sidadaun ne’ebé halo kréditu hosi finansiadór sira.

Jornalista: Antónia Gusmão

Editora: Julia Chatarina  

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!