iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Konservatóriu Internasionál ho SEA Estabelese Nota Entendimentu ba Protesaun Biodiversidade

Konservatóriu Internasionál ho SEA Estabelese Nota Entendimentu ba Protesaun Biodiversidade

Sekretáriu Estadu Ambiente (SEA), Demétrio do Amaral de Carvalho, ho Country Director CI iha Timor-Leste (CITL), Trudiann Dale,.asina nota entendimentu kona-ba Protesaun Biodiversidade no Mudansa Klimátika iha Salaun SEA, Kuarta (2/10/2019). Imajen/Jogerjo Guterres.

DILI, 02 outubru 2019 (TATOLI) – Konservatóriu Internasionál (CI, sigla inglés) ho Sekretáriu Estadu Ambiente (SEA) estabelese ona nota entendimentu ho objetivu halo protesaun ba biodiversidade no mudansa klimátika.

SEA Demétrio do Amaral de Carvalho agradese no enkoraja CI atu asume misaun ida ne’e ho responsabilidade.

“SEA apoia másima ba serbisu efetividade no efisiénsia serbisu CI nian iha Timor-Leste iha parte polítika, programa no mobilizasaun servisu. Ita sei koopera másima nune’e bele defini programa prioridade hodi implementa hamutuk hodi fó solusaun ba problema ne’ebé iha hanesan ameasa ba planeta terra. Tanba ne’e maka hosi nota entendimentu ne’e atu kontribui ba konservasaun no minima ba ita-nia rai no mós planeta terra”, afirma Sekretária Estadu liuhosi konferénsia imprensa iha Bebora, ohin.

Demétrio do Amaral haktuir nota entendimentu ne’e estabelese uluk ona iha mandatu Governu dahaat, tanba konsidera importante maka SEA hakarak atu estabelese hikas hodi garante kooperasaun mútua.

“CI hanesan organizasaun internasionál ida ninia baze iha Amérika, maibé serbisu barak mós iha nasaun barak iha Ázia. Nune’e, Timor-Leste mós hakarak iha kooperasaun ho CI hodi gaña esperiénsia sira ne’ebé CI iha ba programa konservasaun, alterasaun klimátika nian no programa ne’ebé tinan barak CI envolve”.

SEA hakarak diresaun téknika sira iha interasaun ho CI iha prosesu aprendizajen hodi reforsa programa sira iha Timor-Leste, maibé kooperasaun ho CI mós atubele reforsa kapasidade atu mobiliza rekursu finansiamentu, no rekursu sira ne’ebé nesesáriu hodi implementa programa sira iha Timór.

Governante ne’e esklarese katak, tuir esperiénsia sira ne’ebé hala’o ona ho CI antes ne’e, halo kooperasaun ba konservasaun liuliu iha implementasaun iha área parke nasionál Nino Konis Santana, no expande tan programa ne’e iha illa Ataúru.

Country Director CI iha Timor-Leste, Trudiann Dale, hateten CI prontu atu serbisu hamutuk ho Governu Timor-Leste liuhosi SEA hodi fó treinamentu ba ofisiál sira atu hatene kona-ba biodiversidade sira ne’ebé seidauk detetadu halo surveilansia ba área protejidu no bele hasa’e sira-nia abilidade atu identifika espésie ne’ebé komesa atu mohu ho espésie komún.

“Estabelese nota entendimentu ne’e mós atu permite ema hotu serbisu hamutuk dezenvolve planu jestaun ba espésie sira no mós jestaun ba planu protesaun biodiversidade liuhusi parke nasionál Nino Konis Santana no mós protesaun iha marítima, maibé ida ne’ebé importante liu maka kona-ba protesaun biodiversidade ne’ebé iha relasaun ho mudansa klimátika no ema nia moris iha Timor-Leste”, dehan Trudiann Dale.

Trudiann konsidera nota entendimentu ne’e sai hanesan lisensa ida ba CI no SEA atu koopera no halo parseiru metin liután ba oin. Nota entendimentu ne’e válidu ba tinan tolu.

Jornalista : Antónia Gusmão
Editora : Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!