DILI, 12 jullu 2019, (TATOLI)-Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Arão Noe hateten katak Parlamentu Nasionál (PN) bele tulun sidadaun estranjeiru ne´ebé hakarak atu sai sidadaun Timór. Maibé, prosesu hirak ne´e tenke bazea ba pedidu ida.
“Prosesu ne´e tenke iha pedidu ida formál ba prezidente parlamentu no prezidente parlamentu nasionál baixa ba Komisaun A (Asuntu lei, justisa no anti korupsaun) depois Komisaun A halo nian analiza, halo nian pareser mai ,se pareser mai favorável prienxe kritériu depois plenária maka sei deside bele ka lae adopta ida ne´e,” dehan Prezidente Parlamentu, Arão Noe, ba jornalista sira, kinta (11/07/2019)
Prezidente Arão Noe rekoñese, lei fó dalan atu sidadaun estranjeiru sai sidadaun Timór. “Ita-nia lei sidadania fó dalan katak depois nia (ema estranjeiru) hela iha Timór tinan lima liu nia bele hatama pedidu mudansa naturalidade,” hateten lider lejizlativu ne´e.
Tuir PPN Arão katak agora atu sai sidadaun timoroan ne´e, nia rekizitu ne´e kabe ba kompeténsia Ministériu Justisa (MJ). Nia hatutan, lei sidadania Timor-Leste rasik estabelese ona iha konstituisaun iha artigu 3º kona-ba sidadania rasik ne´ebé regula katak sidadaun orijinária no sidadaun adkirida.
Tanba ne´e, ema estranjeiru ne´ebé kaben ho ema Timór nia bele atu husu hodi sai sidadaun Timór ne´e bele ka ema sidadaun estranjeiru sira ne´ebé maka to´o ona iha idade 17, nia hakarak husu atu sai sidadaun timoroan ne´e mós bele.
Atu prienxe atu sai sidadaun timoroan maka bele ka lae ne´e depende ba iha desizaun MJ i bele mós iha Parlamentu Nasionál liuhusi sidadania espesiál parlamentu bele aprova para bele atribui ba sidadaun ida ne´ebé kontribui ba estadu interese.
Lei sidadania deskreve iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL), parte I (Prinsípiu fundamentál sira), Artigu 3º (Sidadania).
- Iha Repúblika Demokrátika Timór-Leste nia laran iha sidadania nanis no sidadania husun.
- Sidadaun nanis Timór-Leste nian maka ema ne’ebé moris nanis iha rai nasionál laran: a) oan sira-ne’ebé aman ka inan moris iha Timór-Leste; b) oan sira-ne’ebé inan-aman laiha, nasionalidade eh rai moris-fatin lahatene;c) oan sira-ne’ebé aman ka inan ema raiseluk, ne’ebé idade liu ona tinan sanulu resin hitu, no sira rasik hili sai timoroan;
- Sidadaun nanis Timór-Leste nian mós sira-ne’ebé, biar moris iha rai-liur, sira-nia aman ka inan, timoroan.
- Lei-oan mak sei regula kona-ba akizisaun, lakon no hetan filafali sidadania, nune’e mós sidadaun sira-nia rejistu no prova.
Jornalista : Natalino Costa
Editór : Rafy Belo














