DILI, (TATOLI) – Ministra Finansa en ezersísiu, Sara Lobo Brites, ho ninia ekipa halo aprezentasaun polítika investimentu Fundu Petrolíferu iha plenária estraordinária parlamentu Nasionál (PN), iha termu númeru 5 artigu 14 lei númeru 9/2005, 3 agostu, ne’ebé públika husi lei númeru 12/11, 28 setembru.
“Hanesan membru governu no resposável jestaun globál fundu petrolíferu, aprezenta regra no kritériu husi selesaun, jestaun no avaliasaun husi investimentu fundu ne’ebé sei realiza liuhosi Timor Gap, Ep, ho akizisaun interese kompañia petrolífera ConocoPhillips no Shell iha kampu Greater Sunrise”, tenik ministra ba deputadu sira iha uma fukun, ohin.
Governante ne’e akresenta, hanesan Ministra Finansa en ezersísiu, nia iha kompeténsia fó koñesimentu ba PN kona-ba regra no kritéria ne’ebé propoin aprova ba enkuadra Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL-sigla portugés) hanesan jestór operasionál fundu, ne’ebé sei kontrata Timor Gap,Ep atu atribui jestaun espesífika husi parsela investimentu fundu, hanesan haktuir iha númeru 4 artigu 15 lei Fundu Petrolíferu no númeru 6 artigu 22 lei Atividade Petrolífera.
“Ministériu Finansa estabelese polítika investimentu fundu, atu banku sentrál no entidade sira ne’ebé parsela ba jestaun fundu ne’e bele kumpre”, katak.
Nia hatutan Governu aprezenta polítika ne’e liuhosi rezumu ida no hamutuk ho relatóriu anuál Fundu Petrolíferu, antes foti desizaun ruma ne’ebé implika alterasaun husi prinsípiu ativu sira.
“Fundu Petrolíferu bele aplika diretamente iha operasaun petrolífera entre teritóriu nasionál ou iha estranjeiru, liuhosi selebrasaun tranzasaun komersiál husi Timor Gap, ep”, katak
Reforsa tan: “Dispozisaun foun ne’e, permite Estadu Timor-Leste hodi bele utiliza fundu petrolíferu, investe iha operasaun petrolífera inkluziva liuhosi finansiamentu akizisaun ba Estadu liuhosi Timor Gap,Ep ou subsídiu seluk”.
Nia mós dehan interese partisipativu iha projetu Greater Sunrise no dezenvolvimentu husi projetu, investimentu ne’e permite Estadu Timor-Leste avansa ho dezenvolvimentu importante signifikativu husi projetu petrolíferu atu jere inúmeru benefísiu finanseiru, ekonómiku ba povu no permite diversifikasaun no dezenvolvimentu ekonomia nasionál.
“Alokasaun ida husi porsentu 5 ba investimentu seluk ne’ebé elizivel sei introdús iha alokasaun ativu Fundu Petrolíferu hanesan persentajen títtlu rendimentu variavel dezignadamente asaun sei redús husi posentu 40 ba 35 husi valór fundu, enkuantu alokasaun ba depózitu bankáriu no instrumentu husi dívida hanesan obrigasaun sei mantein nafatin”, dehan tan.
Ministra akresenta tan akordu jestaun entre Ministériu Finansa no BCTL sei revistu para refleta investimentu foun.
Antes ne’e liuhosi reuniaun Konsellu Ministru, Governu aprova rezolusaun ida kona-ba regra, kritériu selesaun, jestaun no avaliasaun investimentu efetuadu husi Fundu Petrolíferu.
Tuir komunikadu husi portál ofisiál Governu, razaun aprovasaun rezolusaun ne’e, hodi Governu deside manifesta konkordánsia no apóiu regra no kritériu hodi aplikasaun fundu petrolíferu iha operasaun petrolífera liuhosi selebrasaun tranzasaun komersiál sira ho intermédiu husi Timor Gap,Ep ne’ebé ho akordu lei tama en vigór ho konsiderasaun natureza ho tipu investimentu ho repetivu sira no objetivu estratéjiku ba Estadu Timor-Leste.
Jornalista: Julia Chatarina
Editora: Rita Almeida












