iklan

NASIONÁL, DILI, POLÍTIKA

Responde Ba Investimentu Petrolífera, PN Altera Ona Lei 13/2005

Responde Ba Investimentu Petrolífera, PN Altera Ona Lei 13/2005

Vise Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Angelina Sarmento. Imajen/Egas Cristovão

DILI (TATOLI) –Parlamentu Nasionál liuhosi reuniaun plenária, horisehik (14/11) altera ona lei atividade petrolífera hosi responde ba dinámika polítika kona-bá  estadu nia investimentu estratéjiku iha area petrolífera.

Vise Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Angelina Sarmento, informa Parlamentu Nasionál (PN) aprova ona lei atividade petrolífera hodi responde ba Estadu nia investimentu estratéjiku iha área petrolífera nian.

“Lei ida ne’e hetan ona alterasaun ho intensaun atu responde ba dinámika polítika kona-ba Estadu nia investimentu estratéjiku iha área petrolífera nian, liuliu sosa asaun ConocoPhillips ho porsentu 30 ne’ebé mak asina iha 27 Setembru liu ba” Maria Angelina Sarmento ba jornalista sira iha PN, ohin.

Alterasaun lei númeru 13/2005 kona-ba atividade petrolífera ne’ebé parlamentu halo, iha artigu rua, ida dahuluk kona-ba períodu lei ne’ebé halo alterasaun hahú iha 27 Setembru 2018 inklui fiskalizasaun previa hosi kámara kontas kona-ba osan investimentu.

Tanba ne’e, governu aposta ba diversifikasaun ekonómika iha setór petrolífera. Lei ne’e ho objetivu atu fó biban ba Estadu Timor-Leste atu bele sai hanesan asionista ba asaun ConocoPhillips ne’ebé sosa ho porsentu 30.

Lei atividade petrolífera ne’ebé vigor iha 2005, dehan intervensaun hosi Estadu nian ba asaun sira operasaun petrolífera labele liu porsentu 20. Maski nune’e, ho dinámika ne’ebé la’o entre Timor-Leste ho Australia fulan kotuk, liuhosi Xefe Negosiadór Prinsipál Delimitasaun Fronteira Marítima, Kay Rala Xanana Gusmão iha ona konkordánsia ida hodi Timor-Leste sosa asaun ConocoPhillips.

Atu viabiliza governu Timor-Leste hodi bele sosa asaun hosi ConocoPhillipsmak dahuluk tenke altera lei, tanba lei ne’e fó biban ba porsentu 20 de’it, entaun alterasaun lei ne’e mak introdús iha primeira alterasaun iha lei númeru 13/2005.

Fiskalizasaun previa, proposta alterasaun ne’e mós introdús kona-ba la presiza iha fiskalizasaun previa hosi kámara kontas ba fundu ne’ebé mak Estadu sei halo investimentu, signifika Estadu Timor-Leste ne’ebé mak atu sosa asaun porsentu 30, empreza estatál ne’ebé mak sira reprezenta Estadu mak Timor Gap atu sosan asaun ConocoPhillips.

Kuandu lei ne’e aprova duni signifika sei ezekuta millaun U$ 350 ita sei investe. Fiskalizasaun previa katak kámara kontas la presiza atu halo fiskalizasaun previa hosi osan ne’ebé mak ita atu sosa asaun ho porsentu 30.

Ho razaun katak, la presiza iha fiskalizasaun previa hosi kámara kontas ba fundu millaun U$ 350 atu sosan asaun ne’e, tanba ida ne’e konsidera hanesan investimentu. Kompeténsia ida hosi kámara kontas mak atu halo fiskalizasaun ba despeza Estadu nian ne’ebé ligadu ho aprovizionamentu ka orsamentu hirak ne’ebé prevee iha bem servisu no ba akizisaun sira ne’ebé Estadu halo ne’ebé liu millaun 5.

Ezemplu, ba despeza Estadu mak konsidera hanesan investimentu boot inkluindu RAEOA ne’e mós la iha fiskalizasaun previa hosi kámara kontas. Tanba ita konsidera hanesan investimentu ba longu prazu, la presiza iha fiskalizasaun previa.

Entretantu, proposta alterasaun lei atividade petrolífera ne’ebé hetan ona aprovasaun iha parlamentu, horisehik. Daudaun ne’e, tékniku sira sei haree iha redasaun finál, iha tempu badak sei enkamina ba Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lu-Olo atu halo promulgasaun ka veta tuir kompeténsia ninian.

Jornalista : Zezito Silva

Editór : Manuel Pinto

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!