iklan

NASIONÁL, INTERNASIONÁL, EDUKASAUN, JUSTISA, DEFEZA, DILI, MUNISÍPIU

Hanoin Hikas 30 Agostu, Antero : DSMTT Kontribui Iha Siénsia no Revolusaun Sosiál

Hanoin Hikas 30 Agostu, Antero : DSMTT Kontribui Iha Siénsia no Revolusaun Sosiál

Profesór Antero Benedito. Foto: www.studentpeaceprize.org

DILI, (TATOLI)-Eis-Kordenadór Jerál DSMTT (Dewan Solidaritas Mahasiswa Timor-Timur), Antero Benedito da Silva afirma DSMTT kontribui ba siénsia no revolusaun sosiál, iha istória Timor-Leste (TL), iha prosesu ba libertasaun to’o referendum, 30 agostu 1999.

Eis-Kordenadór Jerál DSMTT, Antero Benedito relembra mós saudozu padre Mario Belo nia liafuan katak” joven! Timor ukun aan ona, ba oin ne’e, revolusaun mentál. Nia reforsa katak ne’e kestaun ne’ebé ita tenke responde.

“Ne’e dimensaun sientífiku. Luta husi estudante to’o mai agora. Prosesu ne’e la’o. Ita bele dehan ita-nia luta ne’e ho lapizeira mós; a força da lapizeira,” dehan profesór Antero Bendito iha Eis Kampus UNTIM (Universitas Timor-Timur), Caicoli-Díli, kuarta lorokra’ik bainhira sai refletór ho tema Ezisténsia no Influénsia DSMTT to’o agostu 1999.

Kona-ba forsa ho kilat, tuir profesór Antero, lidera husi saudozu Nicolau Lobato to’o mai eis-lider rezisténsia Kay Rala Xanana Gusmão no seluk tan. Maibé, dala ida tan, ba estudante sira katak luta ho kakutak, luta ho lapizeira.

Profesór Antero Benedito hateten katak ema ne’ebé mak impoen funu iha Timor mak militár Indonézia. Timor la iha kilat.

“Joven sira-nia funu ne’e pasífiku. Ita funu ho ita-nia hanoin sira, oinsa mak halo konseitu, dezenvolve, organiza, kria estudu kiikoan sira iha ita-nia baze apoiu halo formasaun polítika. To’o 1999 mós ita sei halo formasaun polítika,” lembra Eis-Kordenadór Jerál DSMTT, Antero Benedito.

Profesór Antero mós haktuir, iha tempu ne’ebá, UNTIM agora UNTL (Universidade Nasionál Timor Lorosa’e), sai tiha hanesan fatin ba halo debate públiku ida. Katak, kuaze lorloron komunidade ba iha UNTIM hodi debate.

“Timor ukun aan karik, ita-nia estadu sei forma oinsá? Sistema edukasaun, saúde, agrikultura, sira funsiona halo nusa? Ida ne’e dalaruma ema la haree i la konta. Ne’e ilustrasaun lapizeira,” nia konsidera.

Profesór Antero hateten, DSMTT kontribui mós ba revolusaun sosiál. “Oinsá mak movimentu estudante ida iha universidade nia bele kontribui ba revolusaun sosiál? Konsensializasaun,” Friza profesór Antero.

Nia konta tuir katak iha forsa boot ida mai, ho kilat hasoru timoroan, funu tinan barak esperimenta forsa domina ita-nia rain, to’o ikus ita tenke manan funu. Ita manan oinsá kuandu iha forsa ne’ebé maka’as liu ita?

Segundu iha opiniaun polítika, ita iha diverjente boot liu; intrasendente katak dook malu, lalehan no rai, ita-nia hakarak la hanesan. Ita nunka hasoru malu, ita tenke buka solusaun ida. Dewan Solidaritas dehan katak referendum.

Ne’e la’ós DSMTT mak hasai maibé konseitu CNRM (Conselho Nacional da Resistência Maubere). Konseitu ida ne’e ko’alia kona-ba revolusaun maibé pasífiku ita manan funu. “Ha’u hanoin buat rua ne’e mak Dewan Solidaritas kontribui. Ida mak siénsia, seluk revolusaun sosiál,” subliña profesór Antero.

Eis-Kordenadór Jerál DSMTT, Antero Benedito mós lembra profesór Darki Ribeiro husi Universidade de Brasília nia hanoin no liafuan katak kuandu iha kontinente ida ne’ebé krize, ninia povu terus tanba sistema estranjeiru ida domina iha sira-nia rain, universidade halo saida?

“Nia tenke kontribui ba revolusaun sosiál, revolusaun pensamentu atu fó orienta dalan ida para bele sai husi krize ida ne’e. Referendum ne’e konseitu ida. Atu implementa referendum ne’e presiza asaun,” tenik eis-kordenadór jerál DSMTT.

“Asaun ida ne’e mak ita envolve, iha edukasaun ita bolu praxis. Pensamentu i asaun, asaun i pensamentu. Ita refleta ona katak referendum loos mas ita presiza asaun koreta atu ita bele to’o iha objetivu,” reforsa tan eis-kordenadór jerál DSMTT.

Atu konklui, profesór Antero Benedito konklui katak sentru husi buat hirak ne’e hotu mak disiplina. “Iha universidade mós hanesan, ohin loron ita-boot sira (estudante) aprende atu sai matenek tenke disiplina. Iha ita-nia funu mós hanesan ne’e, ami mós aprende sai disiplina. Disiplina katak ita tenke serbisu iha estrutura ida,” nia dehan.

Jornalista: Rafy Belo

Editór : Manuel Pinto

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!