DILI, (TATOLI)—Ministru Planu no Finansas, Rui Gomes, informa porsentu 53,4 foin sa’e sira ho otas 15 to’o 24 mak remata tiha ona sira-nia eskola, maibé dezempregadu no lá preparadu di’ak atu hetan serbisu.
“Ida ne’e sei sai todan ida ba Estadu, ba ita hotu. Nune’e ita hotu, Governu, parseiru dezenvolvimentu nó mós setór privadu presiza servisu maka’as liután liuliu atu enfrenta tinan 10 oin mai atu nune’e bele responde ba labarik no foin sa’e sira hodi sira bele atinje sira-nia potensialidade ne’ebé aas iha eskola nó mós universidade”, Rui hatete iha lansamentu relatóriu monografia edukasaun 2015 iha Kaikoli, ohin.
Nune’e sira mós bele hetan serbisu ne’ebé di’ak liu bainhira to’o ona tempu atu sira hahú buka ona serbisu. Evidénsia sira iha relatóriu temátiku ne’e hatudu katak atu Timor-Leste konsege atinje nivel dezenvolvimentu ida ne’ebé justu no sustentável maka hotu-hotu tenke serbisu maka’as liután.
Vise-Ministru Edukasaun no Kultura, José Neves, hatete kualidade edukasaun rezultadu ikus ida husi fatór lubuk ida mak husi kurríkulu rasik, konteúdu kurríkulu no fatór importante mak língua, oinsá dosente no estudante domina língua ne’ebé utiliza atu tranzmite matéria edukativa iha nivel eskola hotu.
Aleinde kurríkulu, kapasidade formasaun profesór, iha mós ema ne’ebé administra de’it sistema edukasaun, sira lá hanorin mas kontribui husi parte administrativa iha jestaun para fasilita rekursu lubuk ida hodi to’o ikus orienta ba prodúz kualidade ensinu iha nivel hotu.
Nune’e mós aspetu seluk mak infraestrutura, maski iha dosente di’ak mas presiza mós fasilidade atu apoia estudante atu absorve matéria liuliu iha estudu vokasionál sira ne’ebé presiza laboratóriu, prátika no livru.
“Livru presiza ita-nia kultura iha leitura, ita lee barak, hakerek, reflete ne’e kontribui ba iha koñesimentu. Iha fatór lubuk ida ne’ebé balun internalmente husi estudante sira, vontade atu aprende no kuriozidade atu buka hatene”.
Nune’e ministériu esforsu ho dadus ne’ebé iha hodi kontribui maka’as atubele halo planu no desizaun tanba númeru estatístika ida ne’e hatudu katak serbisu ne’e tenke ho realidade maka ensinu ne’e nia kualidade mai husi esforsu koletivu ida.
Reprezentante United Nations International Children’s Emergency Fund (UNICEF), Valeria Taton, husu Ministériu Edukasaun utiliza relatóriu monografia ne’e tanba oferese dadus barak ne’ebé bele uza hodi komprende situasaun atuál liuliu evidénsia no referénsia ba polítika no foti desizaun.
“’Relatóriu ida ne’e fó ba ita imajen ida kona-ba tendénsia sira iha edukasaun, inklui projesaun populasaun ne’ebé ministériu presiza liu ba prosesu planeamentu no prosesa orsamentu”.
UNICEF ne’ebé apoia tékniku iha preparasaun relatóriu ne’e prontu atu kontinua kolabora ho Governu Timor-Leste hodi hadi’a dadus ba planeamentu bazea ba evidénsia.
Lee mós Notísia ida ne’e :
Relatóriu Temátika Sai Baze Atu Avansa Iha Setór Edukasaun
(Jornalista : Maria Auxiliadora)
(Editór : Manuel Pinto)