DILI (TATOLI) – Asosiasaun Regulador Komunikasaun no Telekomunikasaun Komunidade País ho lian Portuguesa (ARCTEL CPLP – Associação de Reguladores das Comunicações e Telecomunicações da Comunidade País da Língua Portuguesa) organiza forum komunikasaun 9o ho tema “Cibersegurança na CPLP”.
Ba eventu ida ne’e, Autoridade Nacional das Comunicações (ANC), mak apoiu, maibé antes ne’e forum komunikasaun CPLP realiza ona iha país ho lian Portuguesa seluk.
Forum 9o ne’e, organiza iha Timor-Leste ho oradór husi autoridade komunikasaun no telekomunikasaun CPLP nian ne’ebé halo painél diskusaun hodi diskute konaba sibersiguransa.
Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Aurélio Guterres hateten hanesan loron espesiál ba Timor-Leste tanba iha ona kapasidade hodi hala’o atividade importante hanesan ne’e no importante tebes ba CPLP
“Forum ne’e importante ba komunidade país língua portugeza ne’ebé ajénsia sira hotu husi komunidade país ne’e mai halibur atu diskute konaba komunikasaun, sistema no seguransa hodi bele servisu hamutuk liu-liu iha seguransa, krime no sibernétika”, tenik ba jornalista sira iha Ministériu Finansa, ohin.
Nia dehan husi diskusaun ne’e nasaun ne’ebé partisipa sei fahe esperiénsia hodi ida-idak bele implementa rekomendasaun husi diskusaun.
Parte seluk, Prezidente ANC, António Correia hateten Polítika ne’ebé ANC hanoin mak oinsá halo kooperasaun no fortifika liután rekursu umanu nó mós bele hetan esperiénsia iha implementasaun regulatóriu nasaun seluk ne’ebé fahe husi diskusaun ne’e hodi bele fortifika sistema telekomunikasaun país Timor-Leste. Alende ne’e, ANC téknikamentu iha mekanizmu atu bele kontrola ho ninia métodu no regras.
Entretantu iha forum ne’e, António Correia relata katak durante tinan rua lidera ARCTEL kontinua servisu ho Prezidente anterior sira hodi dezenvolve area refere.
Alende ne’e, halo mós lansamentu ba projetu Peskiza Nasionál no Edukasaun Timor-Leste (TLREN-Timor-Leste Research and Education National).
Dezde komérsiu no governasaun eletrónika, liuhosi nivel kobertura no asesu banda larga, membru CPLP tenta ajusta estratéjia nomós objetivu atu atinji dezenvolvimentu teknolojia no sustentável ne’ebé responde ba dezafiu husi transformasaun setór ne’e. Nune’e mós profundu alterasaun komunikasaun no modifika forma dijitál.
Jornalista: Julia Chatarina
Editór : Manuel Pinto