DILI, (TATOLI)-Dili Institute of Tecnology (DIT), iha tinan ida ne’e, oferese tan bolsa estudu ba estudante sira hodi estuda iha ensinu superior privadu DIT nu’udar programa rutina ne’ebé DIT halo kada tinan.
Bolsa estudu ne’e fó ba ba estudante sira, iha suku sira iha Timor-Leste hodi estuda iha ensinu superiór privadu atu kontribui ba dezenvolvimentu iha futuru.
“Tinan-tinan ami sempre fó bolsu estudu em termo de eskola gratuitu iha DIT, ba se de´it, ami deside para suku tomak ne´ebé fora de Díli atu bele hetan oportunidade ida ne´e. Pelo menos DIT hakarak tebes suku ida iha matenek oan ida husi DIT,” informa reitór DIT, Manuel Florêncio Vong ba Ajénsia Tatoli, iha Kampus DIT, Ai-meti laran, Manleu-Díli, ohin.
Tan ne´e suku hirak ne´ebé namkari iha Timor-Leste tomak DIT oferese bolsu estudu tuir nia kbiit. “Ne´ebé, tinan-tinan ami fó bolsu estudu ba suku hirak ne´e, 12 gradualmente atu bele kobre hotu, tuir ami-nia kbiit,” reforsa reitór Manuel Vong.
Nia hatutan, DIT mós fó bolsu estudu ba veteranu sira-nia oan ne´ebé mak hetan vistu ou rekoñesementu. Rekomendasaun ne’e nu’udar idea ida husi Paulo Assis, hanesan mós membru fundadór DIT nó mós membru veteranu AVR (Associação dos Veteranos da Resistência) nian.
Ba iha suku, DIT liuhusi mekanizmu ida, DIT iha unidade bolsu estudu, sira mak sei halo surat ba suku hirak ne´ebé mak seidauk iha ema mai, depois husi ne´ebá tenke iha nomeasaun husi xefe suku ho nia rekomendasaun nomós husi padre pároku bele halo mós rekomendasaun atu dehan katak ita-nia oan, ita-nia alin sira atu mai estuda iha DIT tenke fila fali ba suku ne´e para atu serbisu iha ne´ebá.
Tenke halo kontratu ruma entre suku ho kandidatu ne´e. Nune´e, ba DIT bele fiar katak DIT forma nia to´o loron ida nia sei fila fali ba suku atu halo serbisu iha nia suku rasik.
DIT fó mós bolsu estudu ba membru F-FDTL (FALINTIL-Força da Defesa de Timor-Leste) no PNTL (Polícia Nacional de Timor-Leste) tuir kbiit ne´ebé iha, ida, ida. Iha PNTL ida, iha F-FDTL ida.
DIT fó bolsu estudu ba organizasaun feto, ne´ebé mak hakarak kompartilla ho dezenvolvimentu gender eh jéneru nian. Parte ida hakbiit feto sira, liliu feto sira-nia papél iha dezenvolvimentu nasionál.
DIT fó bolsu estudu ba dioseze tolu (Baucau, Díli no Maliana), kada tinan dioseze ida ema ida, atu bele kontribui ba dezenvolvimentu dioseze atu bele serbi povu ida ne´e. Hanesan kontribuisaun ki´ik-oan ida DIT bele halo.
Iha bolsu estudu ba mellor estudante sira ne´ebé mak estuda iha DIT, sira ne´ebé mak notas di´ak, DIT oferese bolsu estudu ida liuhusi programa Kristy Sword Scholarship awards, ne´ebé mak fó duni ba sira na´in 12 husi munisípiu 12 (la inklui Díli-red) hodi estudu iha DIT, tantu feto nomós mane.
DIT fó bolsa estudu ba estudante sira ne´ebé mak ativu tebes iha atividade DIT nian ne´ebé mak lori DIT nia naran ba iha sosiedade liuliu ba iha nivel nasionál nó mós internasionál liuliu ita bele haree hanesan DIT FC, Basquet ball Club, balun ligadu ho atlétiku nian ne´ebé mak kontinua ho sira-nia papél, DIT fó mós atensaun ba ida ne´e.
Ida tan, bolsu estudu fó ba DITSA (DIT Student Association), DIT fó deskontu espesiál ba sira tanba tulun hala´o kna´ar tulun maluk estudante sira atu nune´e bele eleva kualidade no kria ambiente akadémiku nó mós sosiál ne´ebé mak integradu estuda matenek nó mós moris hanesan sidadaun di´ak iha knua DIT.
“Tanba ne´e ami buka tebes DIT sai hanesan knua universitária ida ne´ebé di´ak atu estuda nomós di´ak ba lazer tanba estudante sira mai iha ne´e (DIT) la´ós atu estuda de´it maibé mós sira hakarak mai atu diverte iha kampus ida ne´e,” akresenta reitór Manuel Vong.
Lider másimu ensinu superiór ne´e, Manuel Florêncio Vong informa mós katak DIT loke nia kursu 12 iha eskola superiór haat; siénsia enjeñaria ho departamentu tolu hanesan konstrusaun sívil, enjeñaria mekánika no siénsiá komputadór.
Eskola superiór estudu petrolíferu ho departamentu rua hanesan enjeñária petrolífera no jestaun petrolífera. Eskola superiór jestaun komérsiu ho departamentu lima hanesan jestaun finansa, jestaun rekursu umanu, jestaun marketing, jestaun polítika públika no jestaun agro-komérsiu.
Eskola superiór turizmu no ospitálidade ho nia departamentu rua hanesan jestaun turizmu no ajénsia viajen no jestaun otelaria.
Iha departamentu 12 ne´e DIT dezenvolve bazea ba área boot rua hanesan área siénsia enjeñária nó mós siénsia ekonomia aplikada.
Tanba Timor-Leste nasaun illa, nasaun ho dimensaun ki´ik, populasaun mós ki´ik maibé Timor-Leste nia rekursu naturál boot tebes, tantu iha tasi laran nomós iha rai laran, tantu iha foho nomós tetuk.
Tanba ne´e, Timor-Leste hanesan nasaun foin hahú aan, ita presiza tebes rekursu umanu kualifikadu kompetente iha área téknika ne´ebé atu responde imediatamente ba ita-nia dezenvolvimentu nasaun nian.
Atu hala´o ida ne´e, formadór sira nomós liliu fundadór DIT nian mehi boot katak instituisaun ida ne´e tenke sai hanesan instituisaun eselente iha edukasaun no formasaun iha investigasaun sientífika nomós iha servisu komunitáriu.
“Ami mós sensibilizadu katak ita serbisu tenke bazea ba prinsípiu ne´ebé mak importante tebes mak ´Matenek nodi Serbi´ forma ema ho matenek atu hodi serbi,” nia haktuir.
Nia esplika, ema nia matenek tenke iha buat fundamentál rua, ida mak matenek em termu de intelektualidade maibé mós iha balansu ida ho aspetu espiritualidade hanesan solidariedade, nasionalizmu, amizade, amor, serbi ba área saida de´it mak nia hala´o.
Buat rua ne´e fundamentál atu bele forma ema ida ligadu ho aspetu intelektualidade nian nomós aspetu spiritualidade nian.
“Ita mós presiza tebes ema ne´ebé mak iha fíziku di´ak tanba ne´e aspetu intelektualitas nomós aspetu spiritualitas iha órgaun ida, iha ema. Entaun, ema saudavel, isin-di´ak atu bele hala´o kna´ar ho didi´ak,” reitór realsa.
Nia akresenta tan katak DIT hakarak kontribui tebes ba prosesu dezenvolvimentu kapitál umanu Timor-Leste ne´ebé mak iha kapasidade no kompeténsia ne´ebé mak estudante sira estuda ba.
Primeiru, tenke iha koñesimentu ne´ebé mak kle´an, luan no lori duni nia atu bele hatene buat saida mak nia estuda ba.
Ida seluk mak tenke iha abilidade, hatene de´it la to´o maibé halo mós. Halo de´it, maibé matenek la iha mós problema. Tanba ne´e, ita hakarak ema matenek maibé mós hatene halo.
Ho nune´e presiza mós iha kompeténsia, iha atitude di´ak em termo de disiplina di´ak, responsabilidade, atitude ne´ebé mak posizitivu, atitude husik aan atu serbi. Entaun, ita hakarak forma ema liuhusi formasaun.
Tanba ne´e DIT instituisaun ki´ik-oan maibé instituisaun ne´ebé mehi boot hakarak atu kontribui ba dezenvolvimentu nasaun ida ne´e komesa husi uma ka´in sa´e to´o nasaun.
Tan ne´e mak ensinu superiór ne´e hakotu katak DIT mós hatene didi´ak iha família balun, iha suku balun, iha komunidade balun ne´ebé mak la iha kbiit ekonomikamente atu bele asesu ba DIT nia kursu hirak ne´ebé oferese.
Kursu hirak ne´ebé temi ona, DIT iha kritériu atu bele estuda iha área definida.“Tan ne´e ami mós hatene katak família balun kbiit laek nomós ita-nia maun alin veteranu sira ne´ebé mak luta ba libertasaun rai ida ne´e nian, ita mós hatene katak ita-nia komunidade sira balun liliu iha suku ne´ebé la iha asesu ba edukasaun, entaun DIT hola desizaun ida atu fó bolsu estudu,” nia hakotu.
Entretantu, DIT estabelese iha 2002 no to’o agora hetan akreditasaun ona ho pursentu 100 husi ANAAA (Agência Nacional para a Avaliação e Acreditação Académica).
(Jornalista: Rafy Belo)
(Editór : Manuel Pinto)