iklan

NASIONÁL, INTERNASIONÁL, EDUKASAUN, MUNISÍPIU

Relasaun Timor-Leste ho Vatikanu “Ekstraordináriu”

Relasaun Timor-Leste ho Vatikanu “Ekstraordináriu”

Asina akordu anuál subvensaun husi Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo ho Prezidente Conferência Episcopal Timorense, Dom. Basílio do Nascimento.

DILI (TATOLI)-Vise-ministru negósiu estranjeiru no kooperasaun, Roberto Soares hateten, relasaun Timor-Leste ho Vatikanu ne’e ekstraodináriu, Tanba, Timor-Leste nia istória, nia identidade, nia prosesu luta ba ukun rasik aan no depois persentajen katóliku ne’ebé Timor iha, tanba ida ne’e Vatikanu fó konsiderasaun espesiál hodi sira mai to’o iha ne’e.

Kaer liman hafoin asina akordu anuál subvensaun husi Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo ho Prezidente Conferência Episcopal Timorense, Dom. Basílio do Nascimento.

“Entaun ida ne’e, relasaun Timor ho Vatikanu ekstraodinária tebes,” Roberto Soares realsa ohin, Sesta (16/06) iha salaun Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Praia dos Coqueiros hafoin partisipa asina akordu anuál subvensaun husi Primeiru-ministru, Rui Maria de Araújo ho Prezidente Conferência Episcopal Timorense, Dom. Basílio do Nascimento.

Roberto esplika, akordu ne’ebé asina ona husi governu no igreja ne’e refleta liutan relasaun únika ekstraordinária ne’ebé mak Timor-Leste iha ho Vatikanu.

Timor é um dos países mais católicos iha mundu. Haree husi proporsionalidade númeru, persentajen ne’e Timor númeru um iha mundu depois Filipina,” vise ne’e informa.

Hodi hatutan katak mezmu Filipina nia kuantidade populasaun barak liu maibé entermus de persentajen, Timor-Leste mak boot liu tanba iha pursentu 97% mezmu ita foin um ponto dois populasaun kompara ho sira.

“Entaun, ho persentajen ida hanesan ne’e, ita ho relasaun hanesan ne’e, ne’e espesiál,” vise-ministru ne’e afirma

Nia esplika, espesiál tanba Vatikanu ho Timor-Leste konsege estabelese konkordata. Depois ida ne’e pela primeira vez iha istória Vatikanu nian, konkordata ne’e asina husi kardeál Petro Parolin.

Nia hanesan primeiru-ministru Vatikanu nian asina hamutuk ho primeiru-ministru ita nian, iha Timor, primera vez sira asina dokumentu ne’e fora de Vatikanu katak sees husi Vatikanu mai iha Timor.

Ne’e ita mak halo, la iha mundu akontese buat hanesan ne’e. Akordu sira hotu ne’e sira ba mak asina iha Vatikanu maibé ita Timor, ita konsege lobby no husu hodi sira mai iha Timor tanba konsiderasaun ida ne’e.

Kona-ba, relasaun ekstraordináriu Timor-Leste ho Vatikanu atu la’o ba oin, vise-ministru negósiu estranjeiru no kooperasaun husu ba órgaun komunikasaun sosiál sira atu fó sai nafatin informasaun ho “rigor” atu ajuda populasaun no sarani enjerál hodi hatudu nafatin sira-nia respeitu.

“Atu la’o ba oin oinsa? Ne’e imi media sira mak hatene. Imi tenke ko’alia buat ne’e loloos no fó sai informasaun ne’ebé loos atu ajuda populasaun no sarani enjerál atu kontinua nafatin fó respeita ba igreja, respeitu ba governu iha ámbitu kooperasaun ita nian,” nia sujere.

Entretantu, tuir dadus estatístika sensu populasaun 2015, totál populasaun Timor-Leste hamutuk 1,167,242 katak mane hamutuk 588,561 no feto iha 578,681 nomós sex ratio 102. Husi númeru ne’e, rejista katak sidadaun ho konviksaun katolizismu hamutuk ema na’in 1,150,990.

 Informasaun relevante, klik: http://www.statistics.gov.tl/category/publications/census-publications/2015-census-publications/

(Jornalista: Rafy Belo, Editor : Manuel Pinto)

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!