iklan

NASIONÁL, JUSTISA

KRL Konsidera Justisa Informál Pozitivu

KRL Konsidera Justisa Informál Pozitivu

KRL hamutuk ho lia na’in sira, akadémiku, autoridade judisiál no seluk tan halo diskusaun kona-ba justisa informál. Foto: KRL

DILI, (TATOLI) – Prezidente Komisaun Reforma Lejislativa, Jorge Graça hateten justisa informál iha rezultadu pozitivu lorloron. Buat ne’ebé ita diskute mak rekoñesimentu, valorizasaun no mekanizmu justisa kostumeira tradisionál.

“Bazikamente ita haree katak lia na’in sira dezenvolve prosesu rekonsiliasaun”, hateten Jorge Graça ba Ajénsia Tatoli iha Hotel Timor, kuarta (28/6) hodi relata informasaun kona-ba debate justisa informál ne’ebé hala’o ona antes ne’e.

Nia informa sira haree mediasaun, tribunál, arbitrajen maibé seidauk haree didi’ak lia na’in sira-nia kna’ar, sira-nia funsaun di’ak liu iha sosiedade nia laran entermos de prosesu.

Se hakarak, halo akompañamentu no análize, enkuadramentu oituan maibé lori ita-nia komunidade, suku, munisípiu kona-ba buat ne’ebé mak iha. Buat ne’ebé bele hamutuk no buat ne’ebé mak ketaketak.

“Ida ne’e presiza tempu. Ita mós fó proposta, hanesan iha forum, dialógu kona-ba justisa nian”, akresenta.

Prezidente KRL ne’e mós akresenta katak tinan ida ka rua ita debate saida mak iha justisa tradisionál nia laran, norma, kustume ne’ebé tuir ba justisa ida ne’e, saida mak ita konsidera katak  bele la’o hamutuk, saida mak ita hakarak la’o ketaketak no tuir lei tanba lei mak garante hodi hametin nasaun ida ne’e.

Lei la halo intromisaun iha kostume nia laran maibé fó parámetru no baliza saida mak sosiedade nasionál tomak tenke haree liuhusi lei, saida mak komunidade sira iha hanesan sira-nia poder ka liberdade rasik ne’ebé hela ho sira.

Hanesan ne’e ita bele iha koezaun nasionál nomós iha komunidade bele iha armonia liuhusi estudu seluk, penalizasaun husi sistema formál, maibé penaliza husi justisa informál, maibé restaurativa.

Justisa hothotu bele kombina, hakarak hanesan últimu efeitu, efeitu ne’ebé mak boot liu hanesan iha koezaun no restaurasaun no armonia iha sosiedade nia laran.

“La’ós atu kastigu de’it, punisaun la’ós fin, últimu. Punisaun atu hadi’a sosiedade, atu restaura, atu iha konsiliasaun, atu ema iha dame. Ida ne’e mak ita diskute horseik (tersa)”, hakotu.

Entretantu partisipa iha debate justisa informál hetan partisipasaun másima husi lia na’in sira husi munisípiu 13, akadémiku, autoridade judisiál sira nomós konvidadu sira.

Jornalista: Rafy Belo

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!