DILI, (TATOLI) – Timor-Leste nia luta ba liberdade imprensa no espresaun la’os de’it kompromisu no prinsípiu demokrásia maibé responsabilidade istórika.
Prezidente Konsellu Imprensa, Virgilio Guterres ba Tatoli ohin iha Delta Nova hodi selebra KI nia ezisténsia durante tinan ida ho konferénsia internasionál.
“Papél jornalizmu nian ba luta importante ne’ebé hahú kedan 1975, momentu ne’eba nain ulun sira komesa uza ona imprensa atu hato’o sira nia hanoin no ikus mai hafanu povu tomak hodi hamriik luta hasoru kolonializmu”, haktuir nia
Hatutan, ezemplu SEARA iha artigu ida ho títulu Maubere Levanta signifika maubere hamriik ne’ebé responsabilidade hosi Premiadu Novel ba Pás, José Ramos Horta hafoin intelijénsia Portugal nian haruka taka.
Enkuantu, oinsá mak valoriza jornalista sira hosi Nasaun sira seluk ne’ebé sakrifika-án halo kobertura, buka lia loos hodi informa ba públiku internasionál kona-ba povu nia terus.
“Ikus mai ita hetan solidariedade tanba jornalista nia servisu, hanesan Maxthal nia pakote informasaun iha Santa Kruz, Adelino Gomes hosi Portugal no seluk tan ne’ebé fó responsabilidade boot atu Timor-Leste tenke valoriza”, haktuir tan.
Demokrásia labele moris bainhira laiha liberdade imprensa no espresaun, tanba liberdade rua ne’e hanesan fuan ba liberdade hotu-hotu.
Entretantu, rejiaun Azean no Pasífiku diferente ho Timor-Leste, Pasífiku iha Austrália, Nova Zelandia, Papua Nova Guine sira avansadu, nakloke, konsellu imprensa mosu tanba bazeia ba lei Estadu nian maibé inisiativa husi industria mídia sira.
Industria mídia mos avansadu, iha sudeste aziátiku, ita hotu hatene saida mak iha Indonézia, Thailandia, Malaysia, Filipina, Singapura, Mianmar, Laos, Kambodia, Vietnam.
Indonézia mosu primordiál maibé liberdade imprensa kontinua la’o, problema oituan asesu informasaun iha Papua sai preokupasaun global no azean.
Jornalista: Zezito Silva
Editora: Rita Almeida