iklan

NASIONÁL, INTERNASIONÁL

TL Sei Fahe Esperiénsia Jestaun Post-Konflitu ba ASEAN

TL Sei Fahe Esperiénsia Jestaun Post-Konflitu ba ASEAN

Mapa Timor-Leste no mundu. Foto espesiál

DILI, (TATOLI) – Timor-Leste (TL) sei fahe esperiénsia no istória susesu iha jestaun pós-konflitu (prosesu rekonsiliasaun Timor-Leste no Indonézia) nomós harii Estadu iha ambiente pós-konflitu iha Forum Rejional ASEAN (Association of South East Asean Nation).

Tuir komunikadu ne’ebé Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) diriji mai redasaun Tatoli, tersa (18/4) katak atividade ne’e sei hala’o liuhusi semináriu ida Kona-ba Diplomasia Preventiva iha Ambiente Pós-Konflitu, aban,  kuarta (19/4) to’o kinta (20/4), iha Hotel Novo Turismo Lecidere, Dili.

Vise-Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nu’udar líder TL nian ba enkontru ofisiál seniór sira ARF (ASEAN Regional Forum), Roberto Soares hateten semináriu ida ne’e nu’udar kontribuisaun konkreta ida husi Timor-Leste ba Forum Rejional ASEAN.

“Timor-Leste liu ona konflitu internu no konflitu ho parte eksternu. Durante tempu rezisténsia no hafoin restaurasaun independénsia iha 2002, Timor-Leste sempre uza aproximasaun pasífíka hodi rezolve konflitu sira, liu-liu prosesu rekonsiliasaun iha rai-laran no ho Indonézia hodi hatan ba istória nakukun pasadu nian”, hateten.

“Sira ne’e hotu bele sai mos hanesan esperiénsia valioza ida hodi partilla ho país partisipante sira Forum Rejional ASEAN nian”, hatutan liuhosi nota komunikadu.

Oradór ne’ebé konfirmadu atu sai oradór iha ba iha semináriu ne’e mak Laureadu Nobel da Pás, José Ramos Horta, Ministru Administrasaun Estatál, Dionísio Babo no oradór sira seluk tan mai husi Austrália no Nova Zelándia.

Semináriu tinan ne’e sei ko-prezididu husi Singapura, Timor-Leste no Nova Zelándia no sei fornese plataforma ida ba ofisiál governu no nai-ulun sira hodi mai hamutuk atu fahe hanoin no esperiénsia no enkoraja kolaborasaun entre governu sira iha área diplomasia preventiva, liu-liu foka ba iha prátika, abilidade no instrumentu sira presiza ba iha ambiente pós-konflitu.

Tópiku espesífiku ba diskusaun inklui Prátika Diak-liu ba Diplomasia Preventiva iha Ambiente Pós-Konflitu husi Rejiaun ASEAN no ARF, Suporta ba Dame no Operasaun Manutensaun ba Dame, no Haforsa Partisipasaun Feto iha Diplomasia Preventiva no iha Foti Desizaun Pós-Konflitu ba Dame no Seguransa.

Partisipante ba semináriu ne’e hamutuk ema na’in 100 husi nasaun partisipante sira ARF nian.

ARF ne’e hanesan forum konsultativu rejionál ida kompostu husi país partisipante 27 ne’ebé mak buka atu fahe hanoin kona-ba asuntu seguransa iha rejiaun Ázia-Pasífika.

Timor-Leste hetan konvite hodi hola parte iha ARF iha 2005. Desde Nasaun ne’e haruka ofisiál barak ba partisipa iha eventu sira ARF nian no sai ona mós uma-nain ba semináriu ARF iha 2011.

Jornalista: Rafy Belo

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!