iklan

Uncategorized

Dezafiu ba Pekuária mak Hahan-Saúde

Dezafiu ba Pekuária mak Hahan-Saúde

Diretór jerál Pekuária, Veterinária Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), Dr. Antoninho do Carmo. Foto media MAP

DILI, (TATOLI) – Diretór Jerál Pekuária, Veterinária Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), Antoninho do Carmo hatete, dezafiu ba pekuária no veterinária mak hahan no saúde ba animál.

“Animál ita haki’ak di’ak maibé dalaruma moras mai mate hotu”, Antoninho do Carmo ba profisionál komunikasaun sosiál sira iha salaun Pusat Kebudayaan Indonesia, Mascarenhas, segunda (17/4).

MAP iha ema to’o iha suku sira maibé la’ós médiku. “Entaun, ohin ne’e importante tebes atu ita bele iha, bele fó edukasaun ba médiku veterináriu sira atu sai médiku”, katak tan.

Atu motiva estudante ne’ebé atu sai médiku veterináriu hodi hala’o serbisu veterinária ne’ebé iha, MAP prepara ona planu no enkuadramentu polítika setór pekuária no veterinária nian.

“Ami prepara ona planu, hadi’a dadaun ona enkuadramentu polítika setór pekuária nian iha ámbitu revizaun ba polítika pekuária”, hatete médiku veterináriu ne’e.

Nia mós informa la’ós kona-ba planu no enkuadramentu de’it maibé halo dadaun esbosu kona-ba rejime kareira espesiál ba médiku veterináriu sira nomós haruka ona ba Komisaun Funsaun Públika (KFP) atu bele lori ba Konsellu Minstru hodi hetan aprovasaun.

“Ne’e hanesan modelu ida atu bele haree, nu’udar motivasaun ida bainhira médiku sira ne’e mai, akaba sira-nia eskola, bele motiva sira hodi serbisu iha área rurál, besik inan-aman ne’ebé haki’ak animál  sira”, akresenta delegadu mundiál saúde animál ne’e.

Delegadu ne’e mós akresenta ezisténsia médiku veterináriu ne’e la’ós atu hasae produsaun ka produtividade pekuária ho veterinária ninian de’it maibé mós produtu sira pekuária nian hanesan na’an, susu-been, manu-tolun presiza seguru atu ita bele han.

“Semak atu asegura ida ne’e?Médiku veterináriu sira mak bele hatene. Tanba ita-nia rain, ne’e rai ki’ik. Ita hakarak atinji metas PEDN (Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál) nian katak iha 2030 ita iha klase ekonomia mediu”, afirma.

Nia esplika, ita moris iha klase mediu, ita tenke moris iha bem estar maibé la’ós sufisiente iha aihan de’it maibé aihan ne’ebé seguru ba oan no beioan sira ne’ebé mai hodi bele rai ne’e sai forte iha futuru.

Projesaun ba médiku veterináriu, tuir projesaun MAP nian ne’ebé relata husi médiku veterináriu ne’e katak tinan lima mai médiku sira husi nasionál ba to’o iha munisípiu hamutuk na’in 32.

Mínimu liu iha munisípiu ida iha médiku veterináriu ida no iha nível rejionál ne’e iha médiku ida tau-matan ba iha veterinária ne’e to’o mai iha nível nasionál. “Tanba ita bele iha infrastrutura, ita bele hadi’a, ita bele harii maibé se rekursu umanu la sufisiente ita labele halo buat ida”, akresenta tan.

Kona-ba kuantidade médiku veterináriu ne’ebé oras ne’e dadaun iha teritóriu Timor-Leste laran tomak ne’e na’in 17 no sira ne’ebé hala’o kna’ar iha MAP ho kategória permanente ne’e foin na’in neen de’it. “Entaun, la sufisiente atu halo serbisu ida ne’e”, salienta.

Entretantu kona-ba importánsia husi saúde animál, médiku veterináriu ne’e esplika katak importante tebes tanba la’ós ba Timor-Leste de’it maibé kestaun globál.

Moras emerjénsia (moras ne’ebé foin mosu ne’ebé uluk mosu tiha ona no mosu fali) ne’e barak liu pursentu 75 ne’e iha ema agora mai husi animál tanba ne’e presiza iha saúde na animál.

“Ita-nia rain ne’e ki’ik. Ita hetan dezafiu boot iha movimentasaun ema barak, iha mudansa klimátika, buat hotu akontese bele lori moris foun sira mai. Se ita la iha kapasidade atu fó detekta ita bele dezafia ita-nia rekursu umanu, dezenvolvimentu iha ita-nia país”, informa.

Ho situasaun ida ne’e, médiku veterináriu ne’e esplika tan katak importante la’ós de’it em termos de númeru maibé sira hatene saida mak sira atu halo.

“Sira iha autoridade ida ne’ebé forte iha governu atu bele regulariza, halo polítika governu nian hodi valoriza mós serbisu hirak ne’e hamutuk ho entidade sira seluk hanesan AIFAESA agora la’o no Ministériu sira seluk, Ministériu Saúde hodi halo didi’ak proteje ita-nia rain”, konklui.

Jornalista: Rafy Belo

Editora: Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!