iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, LIQUIÇÁ

Komisaun D PN Hahu Deskuti Lei Investimentu Privadu

Komisaun D PN Hahu Deskuti Lei Investimentu Privadu

Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) no Ministru Agrikultura no Peskas (MAP) Estanislau da Silva no komisaun D Parlamentu Nasional diskuti lei investimentu privadu iha Lauhata, Liquisa, Kuarta (5/4). Foto TATOLI: Julio da Costa

LIQUISA (TATOLI) – Proposta Lei Investimentu Privadu ne’ebe Ministeriu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) lori ba Parlamentu Nasional hodi bele hetan aprovasaun, hahu deskuti entre governu no deputadu Komisaun D Parlamentu Nasional (PN), Kuarta (05/04/2017), iha Lauhata, Munisipiu Liquisa.

Iha diskusaun ne’e, Komisaun D PN iha proposta hamutuk 25 ne’ebe propoin hosi deputadu sira hodi halo alterasaun ba lei refere ne’ebe ho nia total artigu hamutuk 44.

Prezidente Komisaun D PN, Jacinta Abukai Pereira dehan diskusaun espesialidade tenke detallu kapitu no artigu atu hatene no komprende diak liu tan nia impaktu wainhira iha implementasaun, labele fó todan liu ba benefisáriu sira.

“Lei ida ne’e hanesan rejime jeral ida atu bele oinsa atrai investimentu ba ita nia rai nomós investimentu lokál sira ne’ebé atu investe,” komentariu Jacinta Abukai.

Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) no Ministru Agrikultura no Peskas (MAP), Estanislau da Silva hateten, Lei Investimentu Privadu ne’e, governu hakarak fó protesaun no garante nia setór privadu sira, espesialmente atu fó garantia makas no konfiansa ba investidores privadu nasionál no estranjeiru sira.

“Lei ida ne’e tau ba lei tributária tamba kuandu trata asuntu impostu, tenke iha lei ida deit. ita agora iha lei insentivus fiskais, lei investimentu no lei tributária, dalaruma bele kria konfuzaun ba ema sira ne’ebé mai investe iha ita nia rai,” katak Ministru Estanislau ba jornalista sira.

Nia hatutan, revizaun ba Lei Investimentu Privadu mós la’o hamutuk ho reforma fiskál, ne’ebé halo parte iha reforma ekonómika, ne’e duni husi diskusaun ne’e atu hasai iha parte fiskál, tau Lei Tributária no ilumina tax holiday hodi hela deit insentivus fiskais.

Tuir governante ne’e, tax holiday kuaza iha mundu ne’e la pratika ona, “ema hakarak investe laos hare ba tax holiday no laos hare ba insentivus fiskais, maibé hare ba ita nia produtividade, forsa servisu, kualidade servisu, taxa, asesu ba rai ne’e oinsa, kuadru legál hanesan insolvensia, iha kazu ruma kooperasaun ho empreza ne’e oinsa, disputa, no justisa”.

Nune’e mós nia dehan, tax holiday dalaruma bele kria oportunizmu tamba wainhira ema mai investe to’o tempu nia hare tax holiday liu ona, nia bele muda investimentu seluk, hetan sertifikadu foun no la selu taxa, tamba governu hakarak kobre reseitas.

Lei espesialidade ne’e, tuir Estanislau hare’e ho situasaun real Timor-Leste no nia servisu ne’ebé agora la’o hela para atu tama ASEAN.

“Ita buka harmoniza mós lei sira preve iha rejiaun para wainhira ita tama ASEAN, no bainhira iha diskusaun konaba kandidatura sai membru organizasaun mundial komérsiu, ita lalika iha problema barak iha termu negosiasaun,” katak Estanislau.

Tuir agenda no orariu, diskusaun Lei Investimentu Privadu ne’e sei deskuti durante loron tolu hahu Kuarta (05/04/2017) to’o Sexta (07/04/2017).

Jornalista: Julia Chatarina / Editor: Gantry Meilana

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!